Sõjategevuse tagajärjel on sisuliselt suletud Hormuzi väin, mis on maailma üks olulisemaid energiakaubanduse kanaleid ja mille kaudu liigub ligikaudu 20% ülemaailmsest toornafta ekspordist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hoiatuse kohaselt on väina sulgemine tarneid tõsiselt piiranud ning lennukikütuse puudus süveneb aprillis ja mais veelgi. Aasias on olukorra mõju juba tunda, kuid üha valusamalt tabab kriis ka Euroopat.
Kuna väina kaudu kulges 42%-i Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi meritsi saabuvast impordist, on paanika lennundusturul kasvamas. Itaalia lennujaamades on kütusepuuduse hirmus juba kehtestatud reisipiiranguid ning Skandinaavia lennufirma SAS teatas enam kui 1000 aprillikuise lennu tühistamisest.
Analüüsifirma Kpler vanemanalüütiku George Shaw ütleb, et maikuu võib osutuda veelgi keerulisemaks, tuues kaasa piletihindade ja kütuselisatasude tõusu ning lennuliinide sulgemise.
„Olukord on keeruline. Hormuzi väina faktiline sulgemine on kõrvaldanud üle 20% tavapärasest ülemaailmsest meretranspordiga veetavast lennukikütuse pakkumisest,“ sõnab Shaw. Hinnatõusule reageerimist kommenteerides lisab ta: „Need meetmed, mis on tingitud lennukikütuse kõrgetest kuludest, viivad nõudluse vähenemiseni.“
Varustuskindlus ja riskid Euroopas
Argus Media prognoosi kohaselt jõudsid viimased enne väina sulgemist teele pandud lennukikütuse laadungid Euroopa sadamatesse umbkaudu 10. aprillil. Kui väina uuesti ei avata või ei leita piisavas mahus muid tarnekanaleid, võivad sissetulevad kütusemahud oluliselt väheneda. Analüütikute hinnangul on tarnehäirete mõju väiksem suurema kodumaiserafineerimis võimekusega riikides, näiteks Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Hollandis. Kogu Euroopa toetub praegu aga osaliselt hädaabivarudele, mis võeti kasutusele pärast IEA 11. märtsi otsust vabastada 400 miljonit barrelit naftat.
Hinnanguliselt võiksid riikide kaubanduslikud lennukikütuse varud katta nõudlust kolm kuni kaheksa kuud. See aga ei taga kaitset lühiajaliste logistiliste tõrgete eest. ÜRO turismi peasekretäri erinõunik ja lennundusekspert Anita Mendiratta selgitab, et lennujaamades ei ole võimalik kütust suurtes kogustes ladustada ning süsteem sõltub pidevast tarnest rafineerimistehastest ja torujuhtmetest.
„See tähendab, et isegi lühiajalised häired võivad üsna kiiresti tekitada operatiivseid probleeme, eriti suurtes sõlmlennujaamades,“ ütleb Mendiratta.
isaks kimbutab kriis lennufirmasid, kellel puudub riskimaandus. „Kõik lennufirmad, kes pole oma kütusekulusid maandanud, on samuti ohus ning me oleme näinud, et SAS reageeris märtsi kõrgetele hindadele väga kiiresti lendude arvu vähendamisega,“ selgitab Kpleri analüütik Shaw. Tema sõnul ei pruugi toornafta hinnaga seotud finantsinstrumentidest piisata, sest toornafta ja valmis lennukikütuse hinnavahe on oluliselt suurenenud.
Tarneaugu lappimiseks on Euroopa pööranud pilgu Ameerika Ühendriikide poole. USA igakuine lennukikütuse eksport Euroopasse saavutas märtsis rekordilise taseme ja läheneb 400 000 tonnile. Siiski see maht jääb endiselt kaugele maha varasemast. Näiteks 2025. aasta mais imporditi EL-i ja Ühendkuningriiki 1,4 miljonit tonni lennukikütust.
Euroopa Komisjon rõhutab vajadust olukorda liikmesriikidega koordineerida. Komisjoni pressiesindaja Anna-Kaisa Itkonen kinnitab, et täpne info lennukikütuse varude kohta riikide lõikes on alles selgumas. „Oleme jõudmas punkti, kus meil on täielik ülevaade liikmesriikide hetkeolukorrast. Seda arutatakse järgmises naftakoordinatsioonigrupis,“ ütleb Itkonen. Enne mis tahes solidaarsusmeetmete kaalumist on tema sõnul tarvis riikidega asja arutada. „On hädavajalik, et tuleme liikmesriikidega kokku, et kuulda täpselt, milline on nende olukord, ning edasised meetmed võetakse saadud tagasiside põhjal.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (32)