Üks ambitsioonikamaid ja laiema mõjuga algatusi on plaan koolitada järgneva 18 kuu jooksul vähemalt 100 000 inimest praktilistes AI-töötubades. Koolituste eesmärk on aidata inimestel mõista tehisaru mõju nende ametile, vähendada hirme ning õpetada hindama tehnoloogia võimalusi ja riske.
Registreerimine eesti.ai kodulehel on avatud ning esimene erasektori poolt läbiviidav töötuba juba toimunud.
Peaminister näitab eeskuju, arstid vabanevad paberi määrimisest
Peaminister Kristen Michal sõnas, et riigisektor peab uue tehnoloogia omaksvõtul olema eesrindlik. Ärilehele antud intervjuus kirjeldas peaminister, et tehisintellekt on tema igapäevane tööriist, mida tema ja ta meeskond kasutab andmete kogumiseks ja erinevatest sündmustest ülevaadete saamiseks. „Copilot on meil tööarvutites olemas, aga kasutatakse ka ChatGPT-d, Claude’i, Gemini’t, Perplexity’t ja nii edasi. Kõigil on omad lemmikud.“
Peaministri sõnul on ametnike valmisolek tehnoloogia kasutamiseks kõrge, kuid praegu napib süsteemsust. „Selge, et töös seda juba täna kasutatakse. Aga on vaja võimalust öelda ametlikult, et see on nüüd meie töö ja süsteemi osa,“ ütles ta
Ühtlasi peab riik tegelema sellega, et tehisintellekt on jõudnud ka kodanike poolele. Michal tõi välja, et riigiasutusi ummistatakse juba praegu tehisaruga koostatud masspäringute ja kaebustega. „Küsimus on, et kas seal peaks masin masinale vastama hakkama,“ mõtiskles peaminister. Sama kehtib tema sõnul toetuste taotlemisel, kus programmid, mis peaks olema loomingulised, on tegelikkuses masinaga kokku pandud.
Kõige vahetumalt võiksid tavainimesed riigi AI-algatusi hakata tunnetama tervishoius, kuhu on suunatud mitu nõukoja esialgset projekti. Pressikonverentsil toodi välja, et praegu kulub ligi pool perearstide vastuvõtuajast andmete dokumenteerimisele. Uue perearstide infosüsteemi projektiga soovitakse viia dokumenteerimisele kuluv aeg poole lühemaks.
„Kui perearst kulutab vähem aega paberimäärimisele ja saab tegeleda patsiendiga, on see paljude inimeste jaoks väga praktiline elukvaliteedi küsimus,“ rõhutas Michal pressikonverentsil. Sarnane lahendus on plaanis ka kiirabis (eKiirabi), kus automaatne transkriptsioon säästaks aega kiirabikaartide täitmisel.
Tööturu ootamatu pööre ja andmekaitse valupunktid
Michal ütles Ärilehele, et AI muudab kindlasti ka tööturgu, tuues välja huvitava trendi: erinevalt paarikümne aasta tagusest internetirevolutsioonist, mis kaldus tugevalt noorte poole, annab tehisintellekt tema arvates pigem eelise kogenud töötajatele. „See võimendab üle 35-aastaseid inimesi. Sul on oma elualal oskused ja tehisintellekt aitab neid edasi viia,“ selgitas peaminister. Küll aga võivad tugeva löögi alla sattuda töötu algtaseme (entry-level) töökohad, kus tegeletakse näiteks materjali kokkupanemisega. „Tööturule sisenemine võib pihta saada,“ prognoosis peaminister.
Kuigi Michali sõnul võiks Eesti edu AI-valdkonnas puudutada näiteks tervishoid, on Ärilehega vestelnud ettevõtjad toonud välja, et sektori arengut takistavad väga ranged andmekaitsereeglid. Michali sõnul on ta probleemist teadlik ja toetab reeglite ülevaatamist: „Kui meil on andmed ja me saaksime neid kasutada selleks, et inimeste tervis oleks parem, siis miks me ometi seda ei tee? See peaks olema eesmärk ja nõukojas me üritame sellesse kindlasti panustada“.
Nõukoja järgmine kohtumine on kavandatud juunisse.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (13)