Küprose sadamas peeti laupäeval kinni 1978. aastal sündinud Iisraeli kodanik Aleksei Kertsgur, keda Interpol otsis taga seoses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal. Küprose meedia teatel saabus Kertsgur saarele Iisraeli firma Mano Maritime kruiisilaeva pardal ja peeti kinni Venemaa taotletud rahvusvahelise vahistamismääruse alusel. Väidetavalt allus talle Läti, Eesti ja Vene piraatidest koosnev meeskond.
Süüdistuse järgi organiseeris ja koordineeris vahistatu Soomest Alžeeriasse suundunud ja Malta lipu all sõitnud kaubalaeva ründamist. Viimaste aastakümnete meresõidu ajaloos on tegu ühe salapärasema intsidendiga, kuid Vene võimude sõnul vastutas kaaperdamise planeerimise ja läbiviimise eest just Kertsgur.
Salapärane kaaperdamine
Vene prokuröride väitel tungis 24. juulil 2009 Arctic Sea pardale rühm relvastatud mehi, kes esines politseiametnikena. Juhtum toimus Rootsi territoriaalvetes, Ölandi ja Gotlandi saarte vahelisel alal. Laev vedas pardal puidulasti ning seal viibis 15 meeskonnaliiget, kõik Vene kodanikud.
Ründajad peksid meremehi, sidusid nad kinni ja lukustasid kajutitesse, võttes laeva enda kontrolli alla. Mõni päev hiljem katkes kaubalaevaga side. Hiljem nõudsid ründajad 1,5 miljoni dollari suurust lunaraha, ähvardades vastasel juhul laeva uputada ja meeskonna tappa.
Juhtum tekitas rahvusvahelise skandaali ning oletusi, et laeval võidi tegelikult kasutada relvade smugeldamiseks ning et asjaga võivad olla seotud luureteenistused. Vene võimud eitavad neid väiteid ning kinnitavad, et tegu on klassikalise piraatlusega. 2009. aasta 17. augustil sai Roheneemesaartest 300 meremiili kaugusel laeva kätte Vene mereväe patrullalus Ladnõi. Meeskond vabastati ning kinni peeti kaheksa kahtlusalust, kes olid Eesti, Läti ja Vene kodanikud.
2011. aastal mõisteti kuus neist Arhangelski oblastikohtus süüdi piraatluses ja inimröövis. Läti kodanikule Vitalijs Lepinsile määrati seitsmeaastane vangistus. Teine Läti kodanik Dmitrijs Savins mõisteti juba varem süüdi Moskva linnakohtus ja talle määrati seitsmeaastane vangistus kõige rangema režiimiga karistuskoloonias. Arhangelski kohtuprotsessil andis Savins tunnistusi ning rääkis kaaperdamise ettevalmistusest ja läbiviimisest.
Eesti kodanik Jevgeni Mironov mõisteti samuti seitsmeks aastaks vangi. Ülejäänud kohtualusest määrati Igor Borissovile 12 aastat ning Aleksei Andrjušinile, Dmitri Bartnjevile ja Aleksei Bulevile kümme aastat vangistust. Kuuest Arhangelski kohtualusest tunnistas täielikult süüd vaid Eesti kodanik Mironov. Ülejäänud tunnistasid süüd vaid osaliselt.
Prokuratuuri sõnul tegutsesid kurjategijad organiseeritud jõuguna, neutraliseerides meeskonna, lülitades välja sidesüsteemid ja hoides laeva enda käes mitu nädalat.
Seosed Läti ja Eesti ettevõtjatega
Aleksei Kertsgur oli omal ajal Riias tuntud reklaamiärimees, keda seostati kaaperdamise korraldamisega juba 2009. aastal. Vene uurijate sõnul tegeles ta piraatide värbamisega ja operatsiooni logistilise juhtimisega.
Ajalehe Eesti Ekspress omaaegse kajastuse järgi suhtles üks korraldajaid Dmitrijs Savins mitme tuntud Eesti ettevõtjaga, kelle seas olid Heiti Hääl ja endine Eesti luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross. Savins oli laevandusettevõtte Pakri Tankers juht ning kasutas oma sidemeid väidetavalt ka operatsiooni ettevalmistamiseks.
Uurijate sõnul hakkasid Savins ja teised kaasosalised rünnakut planeerima 2009. aasta alguses ning soetasid täispuhutava mootorpaadi ning harjutasid Portugalis sellega sõitmist. Kuna katse ei olnud edukas, naases grupp Lätisse ja alustas seal ettevalmistusi.
Kaaperdamise läbiviijad värvati Eesti ja Läti residentide seast, kellele öeldi, et nad hakkavad tööle laevakaitsjatena. Metsades ja üüripindadel korraldati õppuseid, kus uuriti kaubalaeva ruumiplaani ning harjutati rünnaku läbiviimist.
2009. aasta 24. juuli öösel lähenes laevale Arctic Sea pimeduse katte all kaheksa musta riietatud ja relvastatud meest. Nad hüüdsid päheõpitud ingliskeelseid käsklusi, astusid laeva pardale ja võtsid meeskonna pantvangi.
Väljaandmine Venemaale pole kindel
Küprosel kinni peetud Aleksei Kertsguri väljaandmise peab otsustama sealne kohus. Kui Küpros otsustab Venemaa palve rahuldada, ähvardab teda kohtu alla andmine relvastatud piraatluse, inimröövi ja väljapressimise süüdistusega.
Kertsguri kaitsja on Iisraeli advokaat Nir Yaslovitz, kes juhib tähelepanu, et Venemaa vahistamistaotlus esitati märkmisväärse viivitusega. Advokaat väljendas kahtlust, kas taotlus on üldse õiguspärane. „Arvestades Vene võimude aastatepikkust viivitust, peaks juba see fakt iseenesest olema Küprose seaduste järgi piisavaks aluseks, et väljaandmisest keelduda,“ märkis advokaat.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare