Kahe ettevõttega on sel aastal kolme nominendi seas Eesti suurim tööstus Viru Keemia Grupp (VKG). Nendeks on VKG ise ja VKG Oil. Nad on 2024. aastal kogenud mitmeid vastutuulena tulevaid arenguid: tehnilised väljakutsed, poliitilise keskkonna ebakindlus ja pingeline kliimadiskussioon.
Keerulistele oludele vaatamata on ettevõte suutnud hoida oma tootmismahte rekordtasemel ja suurendada oma mõju Eesti energiasüsteemis. Samal ajal hoiatab VKG, et just poliitiline ebastabiilsus ja regulatiivne määramatus seavad löögi alla Eesti kui tööstusriigi konkurentsivõime.
Poliitiline risk räsib kindlustunnet
„Suurtööstused on sunnitud tegutsema keskkonnas, kus poliitilised signaalid on vastuolulised ning majanduskeskkond ebakindel,“ nendib VKG kommunikatsiooni- ja turundusjuht Irina Bojenko.
Tootmisefektiivsuse kasv on aidanud hoida põlevkiviõlitootmise mahte varasemate rekordite lähedal, kuid selle taga on pidev töö seadmete töökindluse ja protsesside optimeerimise nimel. Lisaks õlitootmisele on VKG mänginud üha olulisemat rolli riigi energiajulgeolekus, tootes eelmisel aastal ligi kümnendiku kogu Eestis toodetud elektrienergiast.
Uus suund toob äri
Kuigi avalikus arutelus seostatakse VKG-d peamiselt põlevkiviga, on ettevõtte investeeringute fookus oluliselt laiem. Üks olulisemaid on biotoodete tootmise rajamine Lüganuse valda, mille ettevalmistusfaas on edukalt lõpule viidud – planeering kehtestatud, maaga seotud küsimused lahendatud ning RMK-ga sõlmitud pikaajaline toormeleping.
Kui projekt realiseerub, hakkab uus tehas tootma kuni pool miljonit tonni biotooteid ja 800 GWh rohelist elektrit aastas. Lisaks arendab ettevõte tuule- ja päikeseenergia võimekusi, keskendudes Ida-Virumaale.
Ka traditsioonilise tegevusvaldkonna sees jätkab VKG investeeringuid – Uus-Kiviõli kaevanduse rajamine on ettevõtte sõnul suurim üksikinvesteering, mis tugevdab toormepõhist tööstust tervikuna ja suurendab varustuskindlust.
Plaanitud valikud on eksistentsiaalsed riskid
Kõige suuremaks ohuks Eesti tööstuse konkurentsivõimele ei ole aga tehnoloogia ega turg, vaid poliitiline keskkond. Bojenko ütleb otse: „Praegune kliimapoliitika, sh energiamajanduse arengukava ENMAK ja pooleliolev kliimaseadus, on tööstuse jaoks eksistentsiaalne risk, mitte arengumootor.“
Põlevkivitööstus ei vaja tema sõnul subsiidiume ega erikohtlemist, küll aga oleks tarvis õiguskindlust ja prognoositavat regulatiivset raamistikku. „Kui kodumaist kütusetootmist, ainsat suuremahulist maavarapõhist tööstust Eestis, vaadeldakse kui probleemset nähtust, mitte kui geopoliitiliselt strateegilist eelist, oleme majanduspoliitikas selgelt valel teel,“ hoiatab Bojenko.
Eesti kehtestab tööstusele kohati karmimaid piiranguid, kui nõuab Euroopa Liit, samal ajal kui paljud EL-i riigid on kliimapoliitika praktikas juba ümberhindamise faasis. Selline käitumine seab Eesti ettevõtted konkurentidega võrreldes halvemasse positsiooni. Majanduse lähitulevik sõltub sellest, millise tee valib riik – kas jääda eksportivaks tööstusriigiks või muutuda sõltuvaks importtoodetest ja -energiast.
Ettevõtte arvates on just praegu kriitiline hetk, mil kujundatakse lähikümnendite konkurentsivõime alused. Investeeringuid ei takista mitte kapitali puudus ega kompetentside defitsiit, vaid reeglid, mis ei võimalda pikaajalist planeerimist.
VKG on näidanud, et suudab töötada efektiivselt ka keerulistes oludes. Investeeringud taastuvenergiasse ja biotööstusesse on märk, et ettevõte ei jää kinni minevikku, vaid otsib uusi viise, kuidas luua väärtust nii piirkonnale kui ka riigile tervikuna.
„Meil on teadmised, inimesed ja rahvusvaheline kogemus. Vajame vaid stabiilset mänguvälja,“ ütleb Irina Bojenko.
Laevaehitaja sai kasvulainele tagasi
Kolmas konkurentsivõimelisema tööstuse-energiaettevõtte kategooria nominent LTH-Baas – Eesti juhtiv laevandussektoris tegutsev ettevõte – on viimastel aastatel näidanud muljet avaldavat kasvu. 2024. aasta oli ettevõtte jaoks eriti rekordiline, kui müügitulu kahekordistus ja ärikasum kasvas ligi kaheksakordselt.
„2024. aasta oli LTH-Baasi jaoks selgelt rekordiline,“ ütleb LTH-Baasi projektijuht Ken Järvekald. Edu taga on mitmed tegurid: tugev tellimuste portfell Euroopa juhtivatelt laevatehastelt, rekordiline nõudlus kruiisisektoris ja mereväe projektides, samuti valmidus võtta ette suuri ning keerukaid projekte. Lisaks on ettevõtte suurenenud efektiivsus – digitaliseerimine ja projektijuhtimise tugevdamine – aidanud kulusid vähendada ning tootlikkust suurendada.
Järvekald rõhutab, et 2025. aastal on olnud fookuses tasakaalu leidmine. „Pärast kiiret kasvu oleme keskendunud saavutatud tulemuste kindlustamisele, stabiilsuse ja vastupidavuse suurendamisele.“ Ettevõtte jaoks on olulisem pakkuda kvaliteeti, püsivat töökoormust ja jätkusuutlikku arengut, mitte üksnes rekordnumbreid korrata.
Investeering on kindlustus majanduslanguse vastu
LTH-Baas on pereettevõte, millel on 27-aastane ajalugu, kuid mille juured ulatuvad kaugemale, aastasse 1934. Järvekald sõnab, et ettevõtte investeeringud on pikaajalised ja vastutustundlikud. „Pikaajaline mõtlemine ja vastutustundlik tegutsemine on meie DNA-s,“ ütleb ta. Ettevõtte pole investeeringuid teinud vaid lühiajalise kasumi teenimiseks, vaid selleks, et tagada stabiilsus ka siis, kui majanduses valitsevad raskemad ajad.
Suurenenud rahvusvaheline laienemine on osa ettevõtte strateegiast, et tugevdada oma positsiooni globaalses laevandussektoris ning luua uusi töökohti ja tehnoloogilisi lahendusi.
Töötajate puudus hoiab tagasi
Kuna laevandussektor seisab silmitsi mitme globaalse tähtsusega väljakutsega, on omajagu muresid ka LTH-Baasil. Üks suuremaid neist on kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis on järjest süvenenud. „Tööjõu- ja sisendkulud on suurenenud ning lisandub ka maksukoormus, mis teeb konkurentsi mõnes teises riigis lihtsamaks,“ sõnab Järvekald. Eriti keeruline on leida kvalifitseeritud spetsialiste, et rahuldada pidevalt suurenevat nõudlust, eriti arvestades ettevõtte rahvusvahelist laienemist.
Siiski on olemas ka uusi võimalusi, mis tulenevad globaalses mastaabis toimuvatest muutustest. „Rohepööre ja kliimaneutraalsuse suunas liikumine loovad tugeva nõudluse innovaatiliste ning keskkonnasäästlike laevade järele.“ Lisaks pakuvad suured projektid laevanduses ja mereväe valdkonnas ettevõttele võimaluse kasvatada rahvusvahelist nähtavust.
Teadus- ja arenduskoostöö toob Eesti ettevõttele võimalusi
Üks LTH-Baasi lähituleviku eesmärke ongi just rahvusvaheline koostöö, mis võimaldab neil suurendada oma kohalolekut globaalses laevandussektoris. „Samuti avanevad uksed uutele teadus- ja arenduskoostöödele, kus saab testida ning rakendada uusi tehnoloogilisi lahendusi,“ ütleb Järvekald.
LTH-Baasi jaoks on innovatsioon võtmetähtsusega – laevandussektoris toimuvad pidevad muudatused, mis sunnivad ettevõtteid kogu aeg oma tehnoloogiat täiustama. „Suurprojektid, sealhulgas nii kruiisisektoris kui ka mereväes, annavad võimaluse kasvatada rahvusvahelist nähtavust ja pakkuda klientidele suuremat lisandväärtust.“ Järvekald toob esile, et just suured projektid pakuvad ettevõttele uusi võimalusi mitte ainult uute tehnoloogiliste lahenduste arendamiseks, vaid ka uuteks teadus- ja arenduskoostöödeks.
Kuna 2024. aasta kasv oli erakordselt kiire, vaatab LTH-Baas tulevikku tasakaalu ja stabiilsuse kaudu. „Meie siht on arendada edasi suurprojekte ja laiendada rahvusvahelist haaret, tagades samal ajal tööprotsesside stabiilsuse ja kvaliteedi.“ Ettevõtte eesmärk on saavutada pikaajaline ja jätkusuutlik kasv, keskendudes samal ajal kvaliteedi ning vastupidavuse tagamisele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare