Ettevõtjate nõukoda tegi valitsusele ettepaneku asendada elamute kohustuslik kasutusluba teatisega ning kliimaministeerium peab seda mõistlikuks ideeks. Asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul õnnestub valitsusel muudatust sisaldav seaduseelnõu loodetavasti lähinädalatel heaks kiita.
Hoonele kasutusloa saamisega on kirevaid kogemusi paljudel inimestel. Nende lugude ühisosaks on pikk protsess, mille puhul kinnisvaraomanikul tuleb aastate kaupa hoones erinevaid vajakajäämisi korrigeerida ning pahatihti ollakse sarnases olukorras nagu muinasjutukangelane, kes pärast lohe pea maha raiumist seisab silmitsi asemele kasvanud seitsme uue peaga.
Nüüd teemat lahanud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda tegigi valitsusele ettepaneku, et suurt halduskoormust nõudva elamute kasutuslubade taotlemise võiks asendada kasutusteatisega. Nii väheneks taotlemisele ja menetlusele kuluv aeg ja raha.
Nõukoja juht Viljar Arakas ütles ERR-ile, et praegu on kasutusloa taotlemine väga keeruline, bürokraatlik ja aeganõudev, eriti mitteprofessionaalile, kelleks on sageli eramaja tellijad, kes iseenda jaoks ehitavad.
“Küsimus on selles, et teeme ühe etapi vähem bürokraatlikuks. Ehitada tuleb loomulikult ehitusprojekti alusel, mille põhjal kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa. Lihtsalt eramajale või kahe korteriga paarismajale ei pea enam tegema kasutusluba, vaid piisab kasutusteatisest,” selgitas Arakas ettepaneku sisu.
Ta rõhutas, et ehitada tuleb edaspidigi ehitusprojekti alusel ning kui ehitusloa väljastanud kohalikul omavalitsusel tekib kahtlus, et projekti pole ehitamisel järgitud, on neil õigus minna kohapeale seda kontrollima.
Arakase sõnul ei oleks muudatus kindlasti tagasiulatuv ning korterelamute puhul, mille tellijaks on reeglina arendajad, jääks kehtima senine kord.
Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul on ka ministeerium veendumusel, et muudatus on mõistlik ja aitab bürokraatiat vähendada. Küll aga hõlmaks see erinevalt ettevõtjate nõukoja nägemusest kliimaministeeriumi plaani järgi ka vanemaid ühe- ja kahepereelamuid.
“Ka vanade hoonete seadustamine, millel täna kasutusluba või muid tõendusdokumente pole, muutub märksa lihtsamaks,” kinnitas Jaanisoo, kelle sõnul on plaanis vähendada ka 500-eurost riigilõivu.
Ta tõi välja, et praegu nõutakse enne 1995. aastat valminud hoone seadustamisel erinevaid auditeid ja kontrolle, mis pole mõistlikud, sest nii vanad hooned on tänaseks ühiskondlikult aktsepteeritud ja seal piisaks üksnes mõõdistamisest ja andmete esitamisest ehitusregistrisse.
Lisaks on plaanis väiksemate mitteelamute ehitusloa kohustuse asendada ehitusteatisega ning viimase kehtivusaega pikendada kahelt aastalt neljale.
“Üsna suur muudatus on ka projekteerimistingimustega,” tõi Jaanisoo välja. “Edaspidi saab projekteerimistingimustega detailplaneeringuid palju lihtsamalt ja suuremas ulatuses täpsustada.”
Jaanisoo sõnul sätestatakse muudatused ehitusseadustikus ja lisaks sisaldavad need veel mitmeid ehituslube, kasutuslube ja teatisi puudutavaid uuendusi. Praegu on seadusemuudatused ette valmistatud ja valitsusele esitatud ning Jaanisoo ütles, et loodetavasti õnnestub valitsusel need lähinädalail heaks kiita ja riigikogule esitada.
“Valitsus peab ka oma seisukoha andma, milliste ettepanekutega edasi minna,” lisas asekantsler.
Eelmisel aastal anti kasutusluba ligi 1650 üksik- ja paariselamule.