Kliimaministeerium on algatanud uuringu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnamõjude hindamist, selgitades välja tegevused, mis avaldavad kliimale piisavalt olulist mõju, et neid tuleks käsitleda täiendavalt keskkonnamõju hindamise protsessis.
Uuringu tulemused aitavad luua selgema ja õiglasema aluse majandustegevuste mõju hindamiseks kliimaeesmärkide saavutamisele, teatas ministeerium.
“Soovime leida tasakaalu selle vahel, kuidas tagada keskkonnakaitse ja samal ajal vähendada ettevõtete jaoks tarbetut bürokraatiat,” selgitas rohereformi asekantsler Kristi Klaas.
“Oluline kliimamõju tuleb selgelt määratleda, et keskkonnamõju hindajad ja loaandjad saaksid keskenduda suurematele heiteallikatele, samal ajal kui väikese mõjuga tegevuste puhul saame vältida asjatut lisakoormust.”
Olulise kliimamõju mõiste defineerimine aitab ministeeriumi väitel kiirendada keskkonnalubade andmist ja samas tagada, et säilib liikumine kliimaneutraalsuse suunas. Uuringus analüüsitakse eri valdkondi ja töötatakse välja metoodika, mille alusel saab tulevikus hinnata, millal mõju loetakse oluliseks.
“Kogu kliimapoliitika liigub selles suunas, et paremini siduda keskkonnahoiu ja majanduse eesmärke ning algatatud uuring viib meid samuti sellele eesmärgile sammu lähemale. Väiksem keskkonnamõju on juba ammu konkurentsieelis ning tahame sama põhimõtte ka keskkonnalubade taotlemisse arvestada,” rõhutas Klaas.
Uuringu käigus analüüsitakse eri tegevusalade kasvuhoonegaaside heidet ning tehakse ettepanek olulise kliimamõju piirväärtuse kehtestamiseks.
Analüüsi eestvedaja on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus.
Uuringu tulemusel väljapakutud künnisvõimsusi ja valdkondi arutatakse ja testitakse olulisimate sihtgruppide esindajatega. Nende seas on EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvad ettevõtted, erialaliidud, keskkonnamõju hindajate ühing ja Eesti keskkonnaühenduste koda, lubab ministeerium.
Õigusaktide täiendamine on planeeritud lähiaastatele.