Tänavune eriti helde teoaasta on teeb palju tuska nii aednikele kui ka prügifirmadele. Ühed ei jõua Hispaania teetigusid piisavalt kiiresti aias hävitada, prügifirmad on aga hädas sellega, et puudub läbimõeldud plaan, mida surmatud nälkjatega peale hakata.
Keskkonnaameti soovituste järgselt tuleks kokku korjatud ja surmatud teeteod kas maha matta või siis oma aias komposteerida. Aga tervet aega ei ole ju võimalik auke täis kaevata ja kui su saak on õhtu jooksul 400 tigu, siis päris sellist roiskuvat lihamäge aianurka tekitada ju ka ei taha.
Teetigusid visatakse ära nii elavalt kui surnult, osa inimesi paneb neid olmeprügisse, teised bio- või aiajäätmetesse. Osa Tallinna, aga Harjumaa teetigudest jõuab Ecobio gaasijaama ning neist saab biogaas, mis Tallinnas bussid liikuma paneb või siis vedelväetis põldudele. Ettevõtte arendusjuhi Kalle Grentsi sõnul kaasnevad tigude hävitamisega teatud ohud.
“Meie julgeme biogaasitehasesse lubada teomune ja noortigusid, kes hävinevad 40-50 kraadi vahelisel temperatuuril. Meil on tagatud 70 kraadi,” lausus Grents.
Eriti väärtuslik tooraine Hispaania teetigu aga pole, sest sisaldab palju vett ning on suuresti valk nagu piimgi.
“Ei, ta ei anna palju gaasi välja. Palju välja annavad süsivesikud, rasvad suhkrud. Need annavad palju välja, bakteritele need materjalid meeldivad. Kui bakterile torti annad, super hästi annab gaasi välja. See on sama, kui sa bakterile annad lihtsalt mingit piima, mis on madala gaasiväärtusega,” rääkis Grents.
RagnSells komposteerib aia- ja köögijäätmed ja tänavusel teorohkel aastal on nendega tekkinud tõsine probleem.
Küsimus ei ole selles, kas see tigu ja tema munad surevad selles komposti kuumuses, vaid küsimus on selles, kas see kompost peaks sisaldama üldse nii palju sellist materjali, nagu see tigu oma kehaga on,” lausus RagnSellsi juht Kai Realo.
Komposti tehakse taimsetest jäätmetest, aga tigu on loomne jääde. RagnSells küsis nõu maaülikoolist, kust öeldi, et teetigusid sisaldav kompost ei pruugi olla kvaliteetne.
“Kui jäätmetes on kriitiline mass ületatud tigudega ja pole ka teada, mida nendele söödetud on enne, kui nad on kompostihunnikusse pandud, siis seda ei saa lugeda normaalseks kompostiks, vaid see ongi juba saastatud kompost,” lausus Realo.
Realo sõnul tuleks järgmiseks kevadeks paika panna ühtne kord, kuidas teetigudega toimida. Näiteks võiksid omavalitsused koguda neid eraldi konteineritesse.
“Küsimus on selles, kuhu me nad siis paneme, kas me viime nad biogaasi tegemiseks, kas me matame nad prügilatesse, aga selline lähenemine, et panema nad lihtsalt aiajäätmete hulka ja küll siis vaatame, mis kompostist saab, on meie hinnangul vastutustundetu,” sõnas Realo.
Saku jäätmejaama toodi sel suvel inimeste tungival nõudmisel Vireenist eraldi konteiner tigude hävitamiseks. Vallale läheb see omajagu maksma, aga väga usinalt seda konteinerit ei täideta. RagnSellsi ettepanekusse nälkjaid eraldi koguma hakata suhtub kuus aastat teetigude vastast võitlus korraldanud Kerli Laur kahetiselt. Ühest küljest on märksa mugavam nälkjaid panna kodus biojäätmete sekka.
“Samas kui me räägime sellest, et inimestel on suhteliselt harva nö mahutite tühjendamised, siis tundes, mis aroomid siit tulevad, võib olla sa ei tahagi koju endale koju biokasti seda tigu. See oleneb ka kogustest, mis sul tekib, kui inimesed korjavad 500 tükki õhtul, siis see mahuti on seal korralikult neid tigusid täis, et kas sa tahad seda endale nädalaks või paariks sinna maja ette,” lausus Laur.
Keskkonnaameti sõnul hakatakse koostama tegevuskava, mis peaks valmis saama enne järgmist nälkjate hooaega.
“Muuhulgas tuleb mõelda läbi nii jäätmevedajatega ja kohalike omavalitsustega, mis oleks need kõige paremad variandid biogaasi tootmiseks ja kas ta sobib komposti,” lausus keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juht Eike Tammekänd.
Aga üks soovitus on ametil juba praegu paigas – jäätmete sekka tohib panna vaid surmatud nälkjaid.