Riigikogus vastu võetud seadusega on numbrituvastuskaamerate kasutamist küll rohkem piiratud, kuid endiselt puudub sõltumatu järelevalve politsei- ja piirivalveameti tegevuse üle, leiavad õiguseksperdid. Samuti on ühiskonnas selgeks rääkimata, kui palju peaks selliseid kaameraid üldse olema. Politsei kriitikaga ei nõustu.
Riigikogus vastuvõetud seaduse järgi ei tohiks numbrituvastuskaameraid enam kasutada liiklusjärelevalveks, vaid ainult kuritegude menetlemiseks, kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tagaotsitavate leidmiseks. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul hakkavad nad süsteemi kohe uuesti kasutama, kui president seaduse välja kuulutab. Pooleaastase pausi tõttu on suur hulk juhtumeid olnud raskesti lahendatavad või jäänud täiesti avastamata.
“Mõned päevad tagasi oli meil juhtum, kus siis teataja nägi, kuidas ühte autosse topiti väikelaps ja teise autosse naisterahvas. Jäi selgelt mulje inimröövist. Auto number, üks nendest vähemalt, oli tuvastatud. Selline süsteem võimaldaks väga kiiresti liikuda edasi kuumadel jälgedel, sekkuda ja tuvastada. Antud juhtumil läks aega sisuliselt 24 tundi,” ütles PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.
“Mis asi on kõrgendatud oht või oluline oht? Ja kui seda hakatakse ennetama, siis tegelikult me saame alles näha, kas politsei käitub vastutustundlikult või käitub ta nii, nagu Lihula sambaga ringi käidi, kus ilmselgelt võimu kuritarvitati,” sõnas õigusekspert Carri Ginter.
Ginteri arvates polnud numbrituvastuskaamerate üle ühiskonnas sisulist debatti, kuid vähemalt on nende kasutamiseks nüüd mingisugunegi põhiseaduslik alus. Juurde tuli ka olulisi piiranguid, kuid samas on endiselt küsitavusi inimeste teavitamises.
“Kits kärneriks olukord säilib. Politsei ise kontrollib andmete kasutust. Politsei ise otsustab, kas see väärkasutus on piisavalt tõsine, et andmekaitseinspektsiooni teavitada ja inimese puhul siis otsustatakse, kas on piisavalt oluline rikkumine, et mind teavitada, kui minu andmeid ebaseaduslikult vaadati,” lisas Ginter.
“Riigis on täiendavalt olemas ju ka andmeikaitseinspektsioon, kellel on väga konkreetne õigus tulla järelevalvet teostama Ka selle seaduse loome juures oli ju andmeikaitseinspektsiooni soovitusi arvesse võetud. See, et iga asutus tagab esmase järelevalve, ongi asutuse kohustus ja PPA-l loomulikult oma selline sisekontrolliline meede on olemas,” ütles Kumm.
Politsei- ja piirivalveamet hakkab iga aasta tegema ka avalikkusega jagatavat andmekaitseauditit. Lisaks peab Kummi sõnul nüüd süsteemis selgemalt kirjeldama päringu aluseid. Varasema kolme kuu asemel tuleb fotod kustutada 45 päeva pärast. Riigikogu õiguskomisjoni liige Anastassia Kovalenko Kõlvart aga ütles, et endiselt on selgeks rääkimata, kui palju ja millise tihedusega peaks selliseid kaameraid üldse olema.
“Vähe sellest, et nüüd on tagantjärele seadustatud need kaamerad, mis juba olid pandud ilma piisavate analüüside ja ohuhinnanguteta, siis nüüd on seadusandja põhimõtteliselt andnud loa hakata neid ka edaspidi piiramatult üles panema. Jätkuvalt antakse luba väga suurele hulgale ametnikele vaadata neid andmeid. Me räägime siin 1400 ametnikust, samuti on luba antud maksu- ja tolliametile,” lausus riigikogu õiguskomisjoni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart.