NATO liitlased kaaluvad võimalusi senisest jõulisemaks vastamiseks Moskva üha provokatiivsemale käitumisele, näiteks relvastatud droonide paigutamist Venemaa piirile ja oma pilootidele kehtestatud piirangute leevendamist, et nad saaksid vajadusel Vene lennukite pihta tule avada, kirjutas väljaanne Financial Times (FT).
Arutelude eesmärk on tõsta Moskva algatatud hübriidsõja kulusid ja sätestada selged vastumeetmed pärast seda, kui Vene droonid ja sõjalennukid hiljuti korduvalt NATO riikide õhuruumi rikkusid, ütlesid neli kõnelustega kursis olevat NATO ametnikku Financial Timesile.
Diskussiooni algatasid Venemaaga piirnevad riigid, keda toetavad Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid see on nüüdseks haaranud suuremat osa 32-liikmelise alliansi liikmetest, väitis FT.
Ettepanekute hulka kuulub Venemaa sõjalise tegevuse kohta luureandmete kogumiseks kasutatavate luuredroonide relvastamine ja idapiiri patrullivate pilootide piirangute vähendamine Venemaa ohtude tõrjumiseks. Teine võimalus on korraldada NATO sõjalisi õppusi Venemaa piiril, eriti piiri kaugemates ja vähem valvatud osades.
FT meenutas USA presidendi Donald Trumpi septembris öeldut, et NATO peaks avama tule liitlaste territooriumile tungivate Venemaa lennukite pihta.
Trumpi märkused järgnesid Venemaa provokatsioonide lainele, sealhulgas esimesele otsesele vastasseisule NATO lennukite ja Venemaa droonide vahel pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Lisaks sellele kokkupõrkele Poola õhuruumis on Venemaa droonid kaldunud ka Rumeenia territooriumile ja hävituslennukid sisenenud Eesti õhuruumi.
Samal ajal on kümned tundmatud droonid põhjustanud ulatuslikke häireid Taani, Norra, Saksamaa ja Belgia lennujaamades, kusjuures mõned lääneriikide esindajad peavad neid juhtumeid samuti hübriidsõja osaks, mida viib läbi Moskva ja mis hõlmab küberrünnakuid ja sabotaažikatseid.
USA suursaadik NATO-s Matthew Whittaker ütles eelmisel nädalal, et ta töötab iga päev liitlastega, et alliansil oleksid paremad valikud asümmeetrilises… ja hübriidsõjas. Ta lisas, et on ülioluline “veenduda, et meil on eskalatsiooniredelil piisavalt astmeid”.
Kaks NATO ametnikku ütlesid FT-le, et üks pakiline küsimus on idatiival tegutsemise reeglite sujuvamaks muutmine. Mõned riigid nõuavad hävituslenduritelt enne õhulahingu alustamist ohtude visuaalset kinnitamist, teised aga lubavad neil tule avada radariandmete või vaenuliku objekti suuna või kiiruse põhjal tehtava tajutava ohu otsuse alusel.
Ametnike sõnul on kõnelused, mis algasid väikeses rühmas otseselt mõjutatud riikides, nüüdseks muutunud laiemaks aruteluks, kuna teised liitlasriikide pealinnad tunnistavad Moskva destabiliseerimiskampaaniast tulenevat laiemat ohtu.
Mõned pealinnad suruvad heidutusvahendina peale NATO agressiivsema käitumise võimalust, teised sooviks konservatiivsemat reageerimist, arvestades otsese vastasseisu riske Venemaa kui tuumariigiga.
“Nende küsimuste üle, kuidas Venemaale paremini ja tõhusamalt reageerida, käivad aktiivsed arutelud,” ütles üks NATO diplomaat, kes hoiatas, et kõnelused on alles algfaasis.
NATO pidas septembris kahel korral oma aluslepingu artikkel nelja alusel erakorralisi kõnelusi, mille ajendiks olid intsidendid Poolas ja Eestis, ning käivitas operatsiooni Eastern Sentry (Ida Vahimees) – missiooni idapiiri riikide õhukaitse tugevdamiseks.
Kõik neli FT-ga rääkinud ametnikku hoiatasid, et mis tahes positsiooni muutmisel ei ole ajakava ega kohustust ning muutuse sisu ei tohi avaldada.
“Mis puutub hübriid- või halli tsooni tegevustesse, mida oleme näinud, sealhulgas küberrünnakutesse, droonide sissetungi või kriitilise infrastruktuuri saboteerimise katsetesse, siis NATO teeb liitlastega tihedat koostööd, et tagada asjakohaste sammude astumine heidutuse ja kaitse tagamiseks,” ütles üks ametnik.
Teine lisas, et Venemaa selline tegevus ei ole uus ja allianss jätkab olukorra arenedes kohanemist. “Eastern Sentry lisab NATO positsioonile idatiival ja kaugemal tugevust ja paindlikkust ning hõlmab ka uusi ja uudseid tehnoloogiaid,” lisas ametnik.
NATO arutelud toimuvad ajal, mil EL valmistub astuma oma samme vastuseks Venemaa provokatsioonidele.
Nende hulka kuuluvad Venemaa diplomaatide reisimise piiramine Euroopas, keda luureagentuurid kahtlustavad agentide ja sabotaažioperatsioonide korraldamises riikides, kus nad ametlikult ei tegutse, ning EL-i rahastamise kasutamine droonidevastaste kaitsesüsteemide loomiseks.
“See on tahtlik ja sihipärane halli tsooni kampaania Euroopa vastu. Ja Euroopa peab vastama,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval. “Venemaa tahab külvata lõhesid. Me peame vastama ühtselt,” ütles ta Euroopa Parlamendi ees esinedes. “Me ei pea mitte ainult reageerima, vaid peame ka heidutama. Sest kui me tegutsemisega kõhkleme, siis hall tsoon ainult laieneb.”