Tänapäeva koolis ei piisa ainult sellest, kui noor õpib pähe valemid ja kuupäevad. Oskus õppida, oma emotsioone juhtida ja sihikindlalt eesmärke seada on faktiteadmiste omandamise alus. PISA 2022 tulemuste analüüs näitab, et Eestis on just õpioskuste ja enesejuhtimise lõhe üks peamisi põhjusi, miks osa noori ei jätka õpinguid ega rakenda oma arengupotentsiaali.1 See tähendab, et ilma teadliku tähelepanuta sotsiaal-emotsionaalsetele pädevustele ja õpioskustele süveneb hariduslik ebavõrdsus veelgi.
Kõigepealt arvudest. PISA 2022 järgi tõusis matemaatika tulemuste erinevus nõrgema ja kindlustatud sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste vahel 81 punkti võrra. Kusjuures vahe võrreldes teiste OECD riikidega kasvas. Eestis on erinevust märgata ka riigikeelest erineva õppekeelega koolide tulemustes. Matemaatikas on eesti koolide tulemused 32 punkti ja lugemises 23 punkti võrra kõrgemad.2 Märkimisväärne on tõik, et matemaatika õpitulemused on otseses seoses õpilase sisemise ja välise motivatsiooniga. Sisemise motivatsiooni toetamine on eriti tähtis, sest sealt lähtuvad õpistrateegiad nagu vigade analüüsimine ja kriitiline mõtlemine.1 Seetõttu tekib olukord, kus teadmiste lõhe ei ole ainus probleem, vähemalt sama suur on õpioskuste lõhe. Eriti selgelt paistis see välja koroonakriisi ajal, kui enim kannatasid madala sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste motivatsioon ja õpitulemused.3
Just madalama sotsiaal-majandusliku taustaga noored on siin kõige haavatavamad. Näiteks kui kodus ei ole õppimisnurka, vanemate eeskuju ja tuge, kuidas õppida, siis on kooli osa seda vajalikum.4 Õpilane võib olla motiveeritud, kuid ilma oskuseta oma õppimist juhtida võib see motivatsioon kiiresti kustuda. On eksitav arvata, et noored ei taha pingutada. Vastupidi – PISA andmed näitavad, et enamik õpilasi tahab jätkata haridusteed (kõigest 4% vastanutest kavatses piirduda vaid põhiharidusega).5 Küsimus on selles, kas neil noortel on vajalikud oskused.
Praxis on toonud välja, et õpetajate vaated poistele ja tüdrukutele vajalike oskuste osas peegeldavad ühiskonna arusaama. Üle poole õppijatest on märganud, et õppematerjalid sisaldavad soolisi stereotüüpe. Samuti tajuvad õpilased, et poisse peetakse võimekamaks reaal- ja tüdrukuid humanitaarainetes. Selline tendents mõjutab ka õpilaste edasisi erialavalikuid, tuues kaasa selle, et segregatsiooniprobleemid on kandunud ülikoolidesse – üle 70% tehniliste erialade õppuritest on mehed ning humanitaar- ja kunstide valdkonnas üle 60% naised.6
Ka PISA 2022 tulemustest nähtub, et poisid said matemaatikas 6 punkti ja tüdrukud lugemises 27 punkti võrra kõrgema tulemuse kui vastassugupoole esindajad.2 Siin ei ole põhjuseks bioloogilised erinevused, vaid sotsiaalne ja kultuuriline muster, mida on võimalik murda ainult siis, kui koole ja õpetajaid hakatakse õpioskuste teadlikul õpetamisel toetama.
Efektiivseid õpistrateegiaid peab õppima ja harjutama, et nad omaseks saaksid.
Noored Kooli
Kui noorel puudub keskendumis- ja stressiga toimetulekuoskus, võime ebaõnnestumisest õppida, viib see kiirelt kehvade tulemuste ja motivatsiooni languseni, mis omakorda mõjutab noore otsust koolis jätkata. Kõrvaltvaataja võib arvata, et koolitee katkestanud noor ei pinguta piisavalt. Tegelikult ei ole tal raskustest läbitulekuks piisavalt oskusi ja tuge. Sageli on arvatud, et õpioskused kujunevad iseenesest, justkui teadmiste omandamise kõrvalsaadusena. Kuid efektiivseid õpistrateegiaid peab samamoodi õppima ja harjutama, et nad omaseks saaksid. Nende kasutama õppimine võtab aega, kuid ilma nendeta ei jõua teadmised kohale või ununevad märksa kiiremini. Seejuures saab seda teha ilma õpilasi (nende õpitulemuste põhjal) tasemerühmadesse jagamata.
Väga tähtis on noori õpi- ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja pädevuste omandamisel toetada, sest kõrgemate kognitiivse aktiveerimise näitajatega noored jätkavad tõenäolisemalt haridusteed ka pärast kooli lõpetamist, kujunedes nõnda ennastjuhtivateks elukestvateks õppijateks.1
Õpetaja saab olla see toetaja, kes näitab, kuidas uut materjali korrata, kuidas keerulist ülesannet osadeks jagada, kuidas hinnata oma tugevusi-nõrkusi jms. Just vähem kindlustatud taustaga õpilased võidavad kõige rohkem, kui kool pakub neile metoodilist tuge õpioskuste omandamisel, enesejuhtimises ja sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes.7 Siin ei piisa loosungitest. Kui tahame, et õpilased õpiksid, kuidas õppida, on vaja koolidesse ka lisaressurssi – mentor- ja tugiprogramme8 ning -spetsialiste. Ka õpetajad peavad omandama oskused, kuidas õppetöö kõrvalt õpilaste enesejuhtimist teadlikult kujundada. Vastasel juhul jääb hea mõte vaid paberile.
Mõistetav on õpetajate hirm: kui lisakohustusi tuleb juurde, aga ressurssi mitte, siis suureneb ülekoormus. Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete ja õpioskuste arendamine on investeering, mis vähendab hilisemat katkestamist ja väljalangemist.9 Kui õpilane õpib varakult, kuidas seada eesmärke, oma aega ja ennast juhtida, ei tähenda iga uus keeruline ülesanne või ootamatu olukord tema jaoks stressirohket kriisi. Heade õpioskustega noorte sisemine motivatsioon on kõrgem, see omakorda lihtsustab õpetaja tööd ja võimaldab õpilastel edusammude üle rõõmustada. See ei tee küll üleöö õpetajate tööd kergemaks, kuid tegevuskava järgides muudab kooli toimimise sujuvamaks ning õpilaste tulevikuväljavaated ja valikud mitmekülgsemaks.
Me ei saa oodata ideaalset lahendust. Nagu ehitaja ei saa ainult materjalidega midagi püsivat luua, ei saa ka õpilane ainult faktiteadmistele toetuda. Teadmised on kui ehitusmaterjal, õpioskused ja sotsiaal-emotsionaalsed pädevused on aga tööriistad, mida ehituseks kasutada. Tööriistad ei taga, et kohe valmib pilvelõhkuja, kuid ilma nendeta ei saa püsti isegi lihtsat varjualust.
Kui tahame vähendada hariduslikku ebavõrdsust ja valmistada noori ette tulevikuks, peame koolisüsteemis teadmiste kõrval tõstma tulipunkti ka õppimise ja enesejuhtimise oskused. Õpetada tuleb mitte ainult aineid, vaid ka õppimist ennast.
Helina Välb on Noored Kooli 15. lennu vilistlane ja valikukoordinaator, Tallinna ülikooli andragoogika magistrant.
1 Katrin Saks, Äli Leijen, Milline on motivatsiooni ja õpistrateegiate roll õpiedu saavutamisel? Analüüs PISA 2022 andmete põhjal. Tartu ülikool, haridus- ja noorteamet 2025.
2 PISA 2022 Results, volume I , II. OECD Publishing 2023.
3 Joanna Sikora, David Rutkowski, PISA 2022 and the Pandemic: The Case of Estonia. In Leslie Rutkowski, David Rutkowski (toim), PISA, Power, and Policy: Lessons from the OECD’s Global Education Survey in Times of Crisis. Springer 2024.
4 Aune Valk, Madala haridustasemega noored. Haridus- ja teadusministeerium, Tartu 2016.
5 Gunda Tire, Helin Puksand, Tiina Kraav, Hannes Jukk, Imbi Henno, Kristina Lindemann, Karin Täht, Kenn Konstabel, Birgy Lorenz, Maie Kitsing, PISA 2022 Eesti tulemused: Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Haridus- ja teadusministeerium, Tallinn 2023.
6 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Praxis 2021.
7 John Hattie, Visible Learning: A Synthesis of Over 800 Meta-Analyses Relating to Achievement. Routledge 2009.
8 vt nt Noored Kooli sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise õpiringid ja ennastjuhtiva õppija toetamise õpiringid.
9 Barry J. Zimmerman, Becoming a Self-Regulated Learner: An Overview. – Theory Into Practice 2002, 41(2).