Narva-Jõesuu kaitsemuuli ehitustööd püsivad graafikus. Praeguseks on pool ehitusmahust juba täidetud. Kaitserajatise ülesandeks on takistada jõesuudme täitumist liivaga.
Viimase kümne aastaga on Narva jõe suue vähemalt pooleteise meetri võrra madalamaks muutunud. Kaitsemuul peab liiva uhtumise jõesuudmesse peatama, et laevad ka tulevikus Narva jõkke pääseksid.
“See protsess toimub looduslikult ja tegelikult on juhtunud ning võib ka edaspidi juhtuda, et see mätsib kinni Narva jõe suudme. See tähendab, et Narva jõest ei pääse merele ega vastupidi või kui pääseb, siis ainult läbi Venemaa territooriumi ehk seda me üritame ka vältida,” lausus OÜ Infragreen juhatuse liige Margus Vaim.
Narva-Jõesuu kaitsemuuli täispikkus on 320 meetrit. Tänaseks on ehitajad jõudnud rannast 260 meetri kaugusele.
“Esialgu sellest piisab. See esialgne mõte oli muidugi muul teha pikemaks ja ma arvan, et kui kunagi raha leitakse, siis ta tehakse ka pikemaks, aga esialgu sellest piisab. Kui see muul on valmis, siis seda jõesuudme süvendamist edaspidi ka ei pea tegema, aga täna on siin olemas vastav sügavus,” ütles Vaim.
Muuli tellijaks on Narva-Jõesuu linn, mis loodab, et kaitserajatisest saab ka tore turismiobjekt, kuid lisaks sellele on Eesti idapiirile rajatud muulil selge julgeolekumõõde.
“Küsimus on selles, kas siia saavad sisse sõita näiteks Eesti laevastiku piiri valvamiseks ettenähtud moodsad Rolls-Royce mootoritega laevad. Nad võivad siia kinni jääda, kui vesi on väga madal. Teine asi on see, et kui vesi on väga madal, siis on ka väga lihtne siit üle tulla. Sellel on kindlasti väga tugev julgeolekumõõde,” sõnas endine siseminister Andres Anvelt.
Kaitsemuuli ehitus maksab ligi viis miljonit eurot, millest 3,5 miljonit sai Narva-Jõesuu linn riigi toetusmeetmetest. Narva-Jõesuu muul saab valmis tuleva aasta juunis.