Merike Lumi argumendid ja põhjus-tagajärg seosed jäid loosunglikuks, aga ilmselt väga hästi EKRE valijaid kõnetavaks.
Riigikogu liige Tõnis Lukas pidas korraga ühtviisi oluliseks nii liikluskorraldust, haridust kui ka välisvangide küsimust ning lisas, et viimane pole Tartu mainele hea projekt.
Ühest küljest rääkis ta, et Tartus on vaja kesklinnas liikluskoormust vähendada, aga samas tuleb arvestada sellega, et Tartu on koht, kust sõidetakse nii kui nii läbi. Ettepanekutena tõi Lukas välja Vanemuise tänavale maa-aluse parkla loomise, justkui vastukaaluks autostumise vähendamisele, samuti leidis ta, et autosid ei tohiks suunata kõrvaltänavatele ja kirjeldas rattateid kui üledimensioneeritud teemat.
Lukas lubas endale mõnevõrra ülolevat ja kõiketeadvat retoorikat, muu hulgas pahandavaid hüüatusi stiilis «Issand, Jeesus Kristus!», kui Kristina Kallas maksude kohta täpsustava küsimuse küsis.
Lukase agenda jäi pisut segaseks selles osas, kas ja mida tehtaks pärast Isamaa võimule tõusmist teisiti, kui on seni tehtud. Kohati tundusid tema seisukohad endale vastukäivad. Samas ütles Lukas välja ühe kõige konkreetsema lubaduse kogu debati jooksul: Isamaa teeks Veeriku kooli korda enne 2030. aastat,
11 aastat Tartu linna tüürinud Urmas Klaas mängis ootuspäraselt sellele, mis kõik on juba Tartus tehtud ning märkis, et seda kurssi tulebki hoida.
Mõnevõrra üllatav oli, et küsimuse peale, mis Tartus inimesi enim lõhestab, tõi Klaas välja Siuru küsimuse. Kuigi see otsus oleks justkui juba tehtud ega peaks enam sugugi isegi vaidluse alla kuuluma. Tõsi, see teema on linlasi lõhestanud, kuid viimasel ajal ei näi see enam emotsionaalseid reaktsioone esile kutsuvat. Seda öeldes oleks Klaas justkui oponentidele trumbid kätte mänginud. Aga nood ei neelanud seda alla.