Igal asjal on lõpuks kuskil piir, nii ka meie galaktikal, Linnuteel. Piiri võib määratleda mitmesuguste kriteeriumide alusel, ja eriti edukalt siis, kui leidub ka asjakohaseid vaatlusandmeid.
Rahvusvaheline teadlasrühm annab nüüd teada, kus asub Linnuteel see piir, millest väljaspool enam uusi tähti juurde ei teki.
Linnutee tähtede vanuselises jaotumises on varem märgatud huvitavat seaduspära: mida enam liigume galaktika keskpunktist eemale, seda nooremaid tähti keskmiselt enda ümber kohtame.
Linnutee-sugustel spiraalsetel galaktikatel on kombeks aktiveeruda seestpoolt väljapoole: äärealadele tekib tähti üldiselt hiljem kui keskpiirkondadesse.
Karl Fiteni Itaaliast Comost Insubria Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad nüüd ajakirjas Astronomy & Astrophysics, et Linnutee kaugematel aladel hakkavad tähed edasi väljapoole mineja ümber taas vanemaks muutuma.
Piirkond, kus keskmiste tähtede noorenemine vananemiseks pöördub, on umbes 11–12 kiloparseki kaugusel Linnutee keskpunktist. Võrdluseks, Päike asub umbes kaheksa kiloparseki kaugusel Linnutee keskmest.
Fiteni ja kaaslaste tuvastatud tähevanuste pöördejoon tähistab piiri, millest edasi Linnutee enam uusi tähti ei loo — peamiselt seepärast, et gaas on seal juba liiga hõre.
Tähed, mis sest piirist väljaspool asuvad, ei ole tekkinud oma praeguses asukohas, vaid seespool piiri, ja on ajapikku väljapoole rännanud.
Et kaugemale liikumine võtab enamasti rohkem aega, siis kehtib seaduspära, et kui teoreetiline vaatleja liigub piirjoonest edasi üha kaugemale, on tähed, mida ta enda ümber näeb, keskmiselt üha vanemad.
Fiteni ja kolleegid uurisid sadu tuhandeid hiidtähti, ammutades andmeid kahest suurest taevaülevaatest.
Nad koostasid ka arvutimudeli, mis toetas tähetekkepiiri ja tähtede väljapoole rännu ideed, olles vaatlusandmetega kooskõlas.
Autorid pakkusid ka põhjalikumaid seletusi, miks täheteke teatud piiril lakkab. Hüpoteesidesse on haaratud nii Linnutee keskosas paiknev niinimetatud varb ja selle gravitatsiooniline mõju, Linnutee ketta kõverus ja gaasipilvede füüsika.
Milline võimalik seletus teistest õigem on, peab selguma edaspidi. Aga vähemalt on üks tähtis piir nüüd jälle päris selgesti paigas.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.