Tööstusettevõtted tootsid tänavu märtsis püsivhindades 3,1 protsenti vähem kui mullu samas kuus. Kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9 protsenti, kahanes aga energeetikas 19,5 ja töötlevas tööstuses 1,2 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.
Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga töötleva tööstuse tootmise kahanemine.
Mahtude vähenemisele avaldas Kadariku sõnul peamist mõju toiduainete tootmise 4,1-protsendine kahanemine.
“Toidutootmine on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud kolm kuud järjest, jaanuaris 6,9 protsenti ja veebruaris 5,3 protsenti. Selle taga on eelkõige jaemüügi mahu ja nõudluse jätkuv vähenemine koos hinnatõusuga,” selgitas Kadarik.
Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine viis protsenti, metalltoodete tootmine 3,5 protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6 protsenti.
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu. Sarnaselt veebruariga jätkas kasvu ka elektriseadmete tootmine (0,7 protsenti).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta märtsis 68,6 protsenti välisturule.
Luminori ökonomist: Eesti on Euroopa võrdluses järelejooksja
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et aastases võrdluses on langust näha nii kulukaupade, kestvuskaupade kui kapitalikaupade kategooriates.
“Langus on kõige suurem olnud just kestvuskaupade osas, kus langus on üle kaheksa protsendi,” ütles Uusküla. “Aastavõrdluses langusesse panustas toiduainetööstus, kus mahud võrreldes aastatagusega 4,1 protsenti väiksemad. 2023-2024. aasta tõusulaine on möödunud ning mahud langenud varasematele tasemetel lähedale viimase kolme kuu jooksul. Samas on ka varem lühiajalisi languseid olnud, ning kas tegu on olukordade kokkusattumuse või uue trendiga, on veel vara öelda.”
“Töötleva tööstuse mahud on veidi paranenud võrreldes 2024. aasta madalseisu tasemega, kuid kasv sealt on olnud paari protsendi jagu ja 2022. aasta tiputasemest on puudu enam kui kümnendik,” tõdes Uusküla.
Osa ettevõtetest, kes kauples Venemaaga, on jäädavalt kadunud ning osade äri võib tulla tagasi, kui poliitiline olukord peaks muutuma, lisas Uusküla.
“Samas on meie sisendite hinnad ja palgad nii palju kasvanud, et suur osa sellest toodangust Eestisse pigem tagasi ei tule. Samuti on puudu elektrit ning kindlust, et elektrit tulevikus on piisavalt, et siin suuremahulisi investeeringuid planeerida olukorras kus tööstusel on ees tervenisti elektrifitseerimine,” ütles ökonomist. “Nende aastate jooksul on Euroopas toimunud suur muutus tööstuspoliitikas ning valitud ettevõtteid ning nende investeeringuid toetatakse selleks, et nad tegevust jätkaksid või alustaksid. Eesti on selles võrdluses järelejooksja ning arvestades üldist geopoliitilist olukorda väga nõrgas seisus.”
SEB: tööstus ei saa jalgu alla
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles kommentaariks, et tööstuse tootmismahud on olnud nigelad juba pikema aja vältel. Samas märkis ta, et hoolimata märtsikuisest langusest ja ebakindlast väliskeskkonnast, on küsitlusandmed näidanud juba pikema aja vältel tööstuse uute tellimuste kasvu.
“Lähikuudel peaks see vähemalt osaliselt realiseeruma ka tegelike tootmismahtudena,” sõnas Nestor.
“Eesti eksportijate jaoks on endiselt keerukad Soome ja Saksamaa turg, seda ennekõike mõlema riigi väga aeglase majanduskasvu tõttu. Mõnevõrra optimistlikum on vaade Rootsi ja Poola majandusele. Neist viimane on aina enam tõusmas Eesti ettevõtete huviorbiiti ja eelmisel liikus sinna juba viis protsenti Eestis toodetud kaupade ekspordist,” selgitas Nestor.
Suures pildis jääb tööstuse olukord Nestori sõnul siiski keeruliseks.”Sektori lisandväärtuse kasv on aastaid olnud madal, mistõttu võib töötlev tööstus juba lähiaastail kaotada oma positsiooni Eesti suurima majandussektorina,” ütles analüütik.