Ukraina luureteenistuse SBU teatel ründasid nende droonid laupäeva hommikul Venemaal Baškortostanis asuvat naftarafineerimistehast, mis asub umbes 1400 kilomeetri kaugusel rindejoonest Ukrainas.
Oluline Ukraina sõjas laupäeval, 11. oktoobril kell 14.27:
– Ukraina ründas rindest 1400 kilomeetri kaugusel asuvat naftatehast;
– Odessas katkes Vene rünnaku järel elekter;
– Ukraina delegatsioon läheb Washingtoni õhutõrjesüsteeme välja rääkima;
– Ukraina hakkab Hollandiga ühiselt droone tootma;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit.
Ukraina ründas rindest 1400 kilomeetri kaugusel asuvat naftatehast
Ukraina luureteenistuse SBU droonid ründasid laupäeva hommikul Venemaal Baškortostanis asuvat naftarafineerimistehast. Rünnaku tagajärjel toimusid tehases plahvatused, kirjutab The Kyiv Independent.
Rünnak oli sihitud Bashnafta-UNPZ tehase vastu Ufaas, mis on Venemaa olulisemaid rafineerimistehaste keskuseid.
Pärast rünnakut oli tehase kohal näha paksu tumedat suitsupilve. Kahjustuste suurus pole praegu teada.
Tehas asub umbes 1400 kilomeetri kaugusel praegusest rindejoonest Ukrainas, märkis The Kyiv Independent.
Odessas katkes Vene rünnaku järel elekter
Ukraina Odessa oblast jäi Venemaa öise rünnaku järel paiguti elektrita, teatasid võimud laupäeval.
Ametkonnad ei täpsustanud kui paljusid inimesi voolukatkestus mõjutas, kuid elektrifirma DTEK teatas katkestustest oblasti samanimelises pealinnas. Hiljem teatas firma, et taastas elektri 240 000 majapidamise jaoks.
Venemaa on Ukraina energiavõrku süstemaatiliselt rünnanud igal talvel alates agressioonisõja algusest 2022. aastal, võttes miljonitelt tsiviilelanikelt kütte ja elektri keset käredat pakast. Kiiev nimetab seda sõjakuriteoks, kuid Venemaa väidab, et ei ründa tsiviilelanikke ja et Ukraina kasutab elektrijaamu ka oma sõjatööstuse käitamiseks.
Laupäevane rünnak tehti päev pärast seda, kui ulatusliku rünnaku järel katkes elekter pealinnas Kiievis ja veel üheksas piirkonnas.
DTEK teatas laupäeva varahommikul, et pealinnas on elekter üle 800 000 majapidamise jaoks taastatud.
Ukraina delegatsioon läheb Washingtoni õhutõrjesüsteeme välja rääkima
President Volodõmõr Zelenski ütles 10. oktoobril toimunud pressikonverentsil, et Ukraina delegatsioon külastab järgmisel nädalal Washingtoni, et pidada osana “megaleppest” läbirääkimisi täiendavate õhutõrjesüsteemide ja HIMARS-raketisüsteemide ostmiseks.
Zelenskõi teatas varem, et Ukraina plaanib nii “megalepet” ehk ulatuslikku lepingut Ameerika relvade ostuks kui ka “droonilepingut” Ukraina mehitamata süsteemide müümiseks USA-le. Algselt oli tehingu väärtuseks kavandatud kuni 90 miljardit dollarit.
“Selle (“megaleppe”) kõige olulisem asi on õhutõrjesüsteemid. Oleme valmis seda ostma ja valmis kasutama mitmesuguseid programme. PURL on nende hulgas,” ütles Zelenskõi, viidates NATO juhitud relvaosturaamistikule.
“Partnerid mõistavad, et raha tuleb eraldada õhutõrjesüsteemidele, peamiselt Ameerika omadele, aga mitte ainult,” lisas president.
Zelenskõi rääkis sellest pärast ulatuslikku rünnakut Ukraina energiataristule ööl vastu reedet, mille käigus Venemaa kasutas 32 tiib- ja ballistilist raketti.
Rünnakus hukkus laps ja sai vigastada vähemalt 24 inimest, Ukraina tõi alla 405 Venemaa drooni ja 15 raketti.
Peaminister Julia Svõrõdenko juhitud delegatsiooni kuuluvad valitsuse tippametnikud, sealhulgas Zelenskõi kantseleiülem Andri Jermak ja sanktsioonide volinik Vladõslav Vlasjuk.
Ukraina hakkab Hollandiga ühiselt droone tootma
Ukraina ja Holland allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi kaugmaalöökideks mõeldud mehitamata õhusõidukite ühise tootmise alustamiseks Hollandis, investeerides selleks 110 miljonit eurot.
Ukrinformi andmetel teatas Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal sellest Facebookis.
Šmõhal kohtus Kiievis Hollandi kaitseministri Ruben Brekelmansiga ja andis oma kolleegile ülevaate öiste rünnakute tagajärgedest.
Kaks kaitsejuhti arutasid üksikasjalikult memorandumit, mis allkirjastati reedel president Volodõmõr Zelenski juuresolekul.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1060 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 121 570 (võrdlus eelmise päevaga 1060);
– tankid 11 247 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 23 345 (+6);
– suurtükisüsteemid 33 568 (+21);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1518 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1225 (+0);
– lennukid 427 (+0);
– kopterid 346 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 68 766 (+219);
– tiibraketid 3859 (+18);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 847 (+72);
– eritehnika 3973 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.