Rahvatervisearst: kui ebatervislik toit on igal pool nähtav, ei ole aus rääkida ainult tahtejõust

Inglismaal elanud kaasprofessori sõnul on Suurbritannias võrreldes Eestiga palju parem inforuum. Esiteks on seal rämpstoidu reklaam keelatud. Kui laps satub vaatama televiisorit või sotsiaalmeedias saateid-reklaame, ei tohi ta Inglismaal – aga ka näiteks Tšiilis, Rootsis, Norras ja Portugalis – näha reklaame, mis propageerivad rämpstoitu. „Eestis on need asjad aga kahjuks lubatud. Üks-kaks minutit sellist sisu iga päev on päris ohtlik kogus infot, mis viib aju mõttele, et tahaks aina rohkem hamburgerit süüa.“

Lisaks on Inglismaal tehtud väga edukalt rahalisi, makse puudutavaid sekkumisi, nagu näiteks suhkrujoogimaks. „On selgelt näha, et inimesed ostavad vähem suhkrujooke ja tootjad panevad vähem suhkrut oma toodetesse.“

Kolmas meede, mis aitab mujal maailmas tarbijal kiiresti tervislikumat toitu valida, osta ja tarbida, on Tillmanni sõnul lubada toitutootjal panna paki peale värviline Nutri-Score’i tähis (A = tervislik, E = ebatervislik). Seda tohivad teha toidutootjad Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hispaaniast ja Šveitsist. Eesti tootjad praegu seda tähist kasutada ei tohi, kuni valitsus seadust muudab. „On palju häid teadusuuringuid, mis näitavad, kuidas see aitaks kaasa kaalukaotusele ja teiste tervisetunnuste paranemisele,“ ütleb Tillmann.

Inimesed vajavad esmajoones teavet, kuidas käitumist muuta. Kuid on vaja ka keskkonda, mis muutusi soodustaks.

Kergesti kättesaadav toit pole enamasti see, mida meie keha vajab

Eestis on viimase 30 aasta jooksul rasvumine tõusuteel nii laste kui ka täiskasvanute seas. „See trend pole küll olnud nii traagiline, et peaks kohe häirekella helistama, aga kui iga aastaga läheb hullemaks, on see väga murettekitav. Eriti veel teades, et ülekaal võib põhjustada hiljem näiteks diabeeti ja varasemat suremust,“ räägib Tillmann.

„Osa rämpstoidutootjaid võib pakkuda, et põhjuseks on Eesti elanikkonna laisemaks muutumine, kuid ma ise ei pea seda kuidagi mõeldavaks. Kui me oleks järsku nii laisad, oleks meil ühiskonnas ka muid probleeme, mis sellest laiskusest tulenevad.“

Nii tarbitav kaup kui ka inimese ajakasutus on drastiliselt muutunud. Inimesed toituvad kiiremini, süüakse rohkem töödeldud toitu, mis on juba valmis tehtud. „See on loomulik. Inimesed tahavad mugavuse poole liikuda ja seda tööstus ka pakub, ühiskond, kultuur ja väärtused on muutunud.“

Elame maailmas, kus toit on kogu aeg käeulatuses, aga enamasti pole see niisugune toit, mida meie keha vajab. „Mõned räägivad, et see ei olegi toit, vaid tooted, mis imiteerivad toiduomadusi,“ tõdeb arst. Tervislik toit on muidugi endiselt olemas, aga see on konkurentsis alla jäänud.

Ka tubakatoodete tarbimise piiramine võttis mitukümmend aastat

1920. ja 1930. aastatel tulid turule tubakatooted, mida hakati väga usinalt turundama. „Võttis väga kaua aega, mitukümmend aastat, enne kui ühiskond lõpuks aru sai, et need uued põnevad asjad on tervisele väga halvad, ja mõeldi välja seadusi suitsetamise reklaami keelustamiseks ja kõrgema tootehinna kehtestamiseks, et suitsud ei oleks kõigile nii kättesaadavad,“ räägib Tillmann.

Peamiselt tänu sellele on tubaka tarvitamine radikaalselt vähenenud. „Ma usun, et sama protsess toimub ka ebatervislike toitudega. Kuigi need on alguses toredad, magusad ja maitsvad, peame süstemaatilisi samme astuma, et nende tarbimist vähendada.“

Hea näide süsteemsest muutusest on kooli- ja lasteaiatoit, mille tervislikkuse kohta hakkas alates 2025. aasta sügisest kehtima palju parem miinimumstandard. „Kohe on näha, et see parandab toidu kvaliteeti, lapsed söövad tervislikumalt ja kõik läheb üldjoontes paremaks,“ tõdeb Tillmann.

Paar aastat tagasi olid väga paljudes Eesti koolides puhvetid, kuhu mindi magusaid saiakesi sööma, kui kooli lõunasöök ei pakkunud rahuldust. „Õnneks on nüüd need kohutavad puhvetid kadumas. Direktoritel koostöös hoolekogudega on esmakordselt kohustus tagada, et pakutav toit vastab piisavalt ka tervislikkuse nõuetele.“

Kogu vastutust ei tohiks jätta üksikisiku kanda

„Natuke on kummaline, et me usaldame üksiktarbijat nii pimesi ja usume, et ta saab õigete valikutega kuidagigi hakkama,“ ütleb ekspert. Numbrid näitavad aga vastupidist. Seepärast oleks arsti sõnul vaja inimesi rohkem toetada, mitte jätta kogu vastutust nende õlgadele.

Üksnes tootjatele osutamine ja nende avalik hukkamõistmine ei muudaks Tillmanni sõnul olukorda. Eelkõige võiks tähelepanu suunata neile, kelle käes on võimalus turgu päriselt kujundada, ehk ametnikele ja poliitikutele.

Tillmann tõi paralleeli pensionifondidega. „Inimesed üldiselt ei mõtle tuleviku peale palju. Kolmkümmend aastat tundub pikk aeg ja inimesed ei investeeri piisavalt. Kui teeme ettepaneku, et kodanik paneb lauale ühe euro ja riik lisab kaks eurot, motiveerib see inimest rohkem tulevikku väärtustama. Aga kui me ütleks, et riik toetab sind ka raske tervisliku toiduvaliku tegemisel? Kas poleks tore, kui mõni pokekauss, mis muidu maksab 10–15 eurot, oleks näiteks hinnaga kolm eurot?“ viskab Tillmann mõtte õhku.

Ta usub, et kui riik soovib panustada oma inimeste tervise toetamisse ka rahaliselt, reguleerib turg end ja hinnad tulevad alla. Seepärast toetab Tillmann ka ideed langetada käibemaksu kõige rohkem tervislikel toitudel, nagu juur-, kaun- ja puuviljad, pähklid, taimsed õlid ning värske kala.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare