Hiljutine uuring näitab, et meeste ja naiste immuunsüsteem töötab märgatavalt erinevalt. Kui naiste immuunrakud on põletikule altimad ja paremas valmisolekus viirustega võitlemiseks, siis see suurendab ühtlasi ka autoimmuunhaiguste riski.
Autoimmuunhaigus tekib siis, kui keha loomulik kaitsesüsteem ei suuda vahet teha võõrastel ja omaenda rakkudel ning nii ründab keha ekslikult enda rakke. Võrreldes meestega esineb naistel autoimmuunhaigusi märksa sagedamini. Hiljutine uuring proovis mõista, miks see nii on.
Austraalia Garvani meditsiiniuuringute instituudi teadlaste juhitud analüüs näitas immuunrakkudes enam kui tuhande geneetilise nn lüliti olemasolu, mis toimivad sõltuvalt soost erinevalt. Lühidalt tähendab see, et põletikuga seotud kaitsemehhanismid on naistel aktiivsemad. See suurendab riski haigestuda näiteks luupusesse või hulgiskleroosi.
Uuringus analüüsiti 982 inimese vereproove: neist 564 olid naiste ja 418 meeste omad.
Teadlased kasutasid üksikraku RNA järjestamise meetodit, mis võimaldab väga täpselt mõõta geenide aktiivsust. Vaadeldi immuunrakke, mis ringlevad veres, sealhulgas eri tüüpi valgevereliblesid. See on esimene kord, kui immuunrakkude erinevusi uuriti nii põhjalikult. Teadlased analüüsisid üksikuid rakke, mitte ei hinnanud geenide aktiivsust kogu rakukogumi keskmisena.
Selgus, et meeste ja naiste immuunsüsteemides domineerivad erinevad rakutüübid. Meestel oli rohkem niinimetatud esmareageerijaid monotsüüte, mille geneetiline aktiivsus oli seotud eeskätt kudede hoolduse, parandamise ja ülesehitamisega.
Naistel oli aga rohkem B- ja T-rakke, mis viitab kohanemisvõimelisemale ja spetsialiseerunumale kaitsesüsteemile. Geneetiliselt olid need rakud nii-öelda kõrgendatud valmisolekus. Selline pidev valmisolek aitab naiste immuunsüsteemil tõenäoliselt paremini võidelda viiruste ja teiste sissetungijatega, kuid suurendab ka riski, et organism hakkab ekslikult ründama terveid kudesid.
Tugevam immuunreaktsioon annab naistele eelise viirusnakkustega võitlemisel, kuid sellel on oma hind ehk suurem eelsoodumus autoimmuunhaigusteks. Meeste immuunrakud on põletikuks vähem valmis, mistõttu on mehed üldiselt vastuvõtlikumad nakkushaigustele ja teatud vähivormidele.
Autoimmuunhaiguste seose kinnitamiseks leidsid teadlased, et kaks naistel aktiivsemat geenilülitit olid seotud FCGR3A ja ITGB2 geenidega, mida on varem seostatud luupusega. Seda haigust esineb naistel märksa sagedamini kui meestel.
Teadlaste hinnangul aitavad tulemused paremini mõista, miks autoimmuunhaigused tabavad sagedamini naisi, ning võivad tulevikus kaasa aidata täpsemate ravimeetodite väljatöötamisele. Praegu kasutatakse näiteks luupuse ravis sageli kõigile sarnaseid põletikku vähendavaid ravimeid. Teadlaste sõnul võiksid ravimeetodid olla tõhusamad, kui arvestada täpsemalt meeste ja naiste bioloogilisi erinevusi.
Uuring avaldati ajakirjas The American Journal of Human Genetics.