Hispaanias asuv Santiago de Compostela, mis on samanimelise palverännakutee kulminatsiooniks, on lisandunud pikka nimekirjaga Euroopa sihtkohtadest, mis maadlevad ületurismiga, vahendab Euronews.
Kui mujal Hispaanias võideldakse ületurismi vastu veepüstolitega, siis Santiago de Compostela elanikud on väheke sõbralikumad. Nemad on koostanud lihtsalt oma linna külastajatele heade kommete juhendi, tõlkinud selle mitmesse keelde ja pannud linnas kõikjale üles. Ka majutuskohtadesse.
Kahjuks ei pööra enamik külastajaid üleskutsetele tähelepanu.
Sotsiaalmeedia on buumi kasvatanud
Camino de Santiago, inglise keeles tuntud kui Püha Jaakobuse tee, pärineb üheksandast sajandist. Palverändurid läbivad selle kuni sadade kilomeetrite ulatuses mööda Portugalist ja Prantsusmaalt alguse saanud radu. Palverännak sealsel teel saavutas suurema populaarsuse tänu 2010. aasta filmile „The Way“ peaosas Martin Sheeniga. Hiljem on külastajate buumi hoogustanud sotsiaalmeedia ja kogemuspõhine reisimine.
Eelmisel aastal registreerus nt rekordarv – pool miljonit inimest, et matkata linnas asuva katedraali juurde – see on viis korda suurem number, kui on linna elanikkond ja tähistab 725-kordset kasvu viimase nelja aastakümne jooksul. Mainitud massidele lisanduvad tavaturistid.
Viisakusnõuete hulgas, mida turistidele meelde tuletatakse, on müra vähendamine, liikluseeskirjade järgimine ja matkakeppidel plastkaitsete kasutamine, et vältida kitsaste munakivitänavate kahjustamist. Ent sellest pole suurt kasu. Suured grupid vallutavad endiselt tänavaid, lauldes hümne, jalgratturid sõidavad, mis suunas tahavad, ja matkakepid kolksuvad vastu munakivisillutist.
Santiago sotsiaalmeedia on täis fotosid, mis mõistavad hukka viisakusnõuete eiramise. Turistidepoolne suurem solvang tuleneb aga nende suurest arvust. Vanalinn ja katedraali ümbritsevad väljakud, kus asub apostel Jaakobuse väidetav haud – mis ühtlasi on olnud linnaelu keskus aastatuhande vältel –, on tänapäeval peaaegu eranditult võõraste pärusmaa, kelle sissevool on omakorda kohalikke elanikke linnast välja ajanud.
Vaimsus kipub kaduma
Kohalikud on sellest mõistagi häiritud. „Meil ei ole turismifoobiat. Oleme alati turismiga harmoonias elanud, aga kui see läheb käest ära, kui surve ületab mõistlikkuse piirid, siis tekib vastuseis,“ ütles Roberto Almuíña, UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva vanalinna naabruskonnaühenduse president.
Sel aastal on Santiagosse jõudvate palverändurite arv püstitamas uut rekordit. Isegi mõned palverändurid ise märkavad linnas toimunud muutust, näiteks hispaanlased Álvaro Castaño ja Ale Osteso, kes kohtusid marsruudil neli aastat tagasi ja on sellest ajast alates igal aastal tagasi tulnud.
„Caminost saab üha tuntum teekond, kuhu tuleb üha rohkem inimesi,“ ütles Osteso seistes oma järjekordse matka lõpul erksavärvilistes riietes „palverändurite“ ja endist rajal pilte klõpsivate perede seas. „Vaimsus tundub selle juures kohati veidi kaduma läinud olevat.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare