Lähis-Ida sõjast põhjustatud hüppeliselt tõusnud hindade tõttu esimeses kvartalis tohutut kasumit teeninud Euroopa nafta- ja gaasiettevõtted seisavad Londonist Pariisini silmitsi uute üleskutsetega maksustada nende ülemäärast tulu.
Shell lõpetas neljapäeval suurte energiatootjate tulemuste hooaja, teatades ligi 5,7 miljardi dollari (umbes 4,8 miljardi euro) suurusest puhaskasumist, mis on 19 protsenti rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis.
Kontsern selgitas, et kasu saadi kõrgematest hindadest ja suurenenud rafineerimismarginaalidest ning suuremast panusest kauplemistegevusest.
Sarnane lugu oli ka Briti konkurendi BP-ga, mis teatas eelmise kuu lõpus järsust kasumi kasvust, teenides 3,84 miljardit dollarit, samal ajal kui TotalEnergiesi kasum kasvas 51 protsenti 5,8 miljardi dollarini.
Vastupidiselt langesid USA energiaettevõtete ExxonMobili ja Chevroni kasumid, mille tulemusi mõjutas ebasoodne ajaline nihe toodete müügi ja tarnimise vahel tuletisinstrumentide turgudel.
USA-Iisraeli sõda Iraani vastu ajendas Teherani blokeerima olulise energia läbipääsutee Hormuzi väina, põhjustades naftatarnete järsu languse turul ja hindade hüppelise tõusu.
Ülemaailmse etalonmargi Brenti toornafta barreli hind oli märtsis keskmiselt umbes 100 dollarit, tipphetkedel 120 dollarit, võrreldes 70 dollariga enne vaenutegevuse algust veebruari lõpus.
See aitas eriti Euroopa kolmikut BP-d, Shelli ja TotalEnergiesi, millel on tugevad kauplemisoperatsioonid – erinevalt nende USA kolleegidest ja rivaalidest ExxonMobilist ja Chevronist, mis sõltuvad rohkem tootmistegevusest.
“Selle kvartali suur erinevus seisneb selles, et BP, Shell ja Total said kasu nii kõrgematest hindadest kui ka turbulentsist endast,” ütles SPI Asset Managementi analüütik Stephen Innes AFP-le.
Ta lisas, et Euroopa suurtegijad nägid sel kvartalil välja vähem nagu traditsioonilised naftafirmad ja rohkem nagu keerukad volatiilsuskauplejad, kes tegutsevad globaalses energiasüsteemis.
Londonist Pariisini on head tulemused ajendanud üleskutseid maksustada naftaettevõtete ootamatut kasumit, nagu juhtus pärast 2022. aastal alanud Ukraina sõda.
“Taaskord kühveldavad fossiilkütuste hiiglased kokku tohutuid kasumeid,” kurtis vabaühenduse Friends of the Earth esindaja Danny Gross avalduses, milles kutsuti üles kasumeid kõrgemalt maksustama.
Ühendkuningriigis kehtib Põhjamerel tegutsevatele naftaettevõtetele endiselt energiakasumi maks, mis on 2022. aastal kehtestatud ajutine maks nafta ja gaasi tootmisest saadavale kasumile ning mida on mitu korda pikendatud ja tõstetud.
Praegu on see 38 protsenti kasumist kuni 2030. aastani ja see lisandub sektoris juba kehtivale 40-protsendisele maksule. Kuid see kehtib ainult Ühendkuningriigi nafta- ja gaasitootmisest saadud kasumile.
Shelli ja BP hüppeliselt kasvanud kasumid on toonud kaasa rohkem üleskutseid neid makse tõsta ning energiaminister Ed Miliband mõistis eriti hukka selle, mida ta nimetas ülemääraseks kasumiks.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsub samal ajal üles Euroopa-ülesele reageerimisele energiaettevõtete ülemäärase ootamatu kasumi või spekulatiivse käitumise vastu.
AFP-ga konsulteerinud analüütikud märgivad, et ettevõtetelt oodatakse taas tugevaid kasumeid ka teises kvartalis.
“Isegi kui pinged leevenevad, ei taastu turud üleöö normaalseks,” märkis Innes.
“Ma ei ole kindel, et see konflikt nii lihtsalt laheneb,” ütles Oxfordi ülikooli energiasüsteemide vanemlektor Adi Imsirovic. See hoiaks hindu kauem kõrgel.
See stsenaarium stimuleerib tõenäoliselt uusi nafta- ja gaasiprojekte, nagu on ette näinud TotalEnergies, mis hõlmavad väikeseid, kiire tootmisvõimega maardlaid.
Innes usub, et ettevõtted eelistavad panustada odavatele projektidele, selle asemel et pimesi tormata massilisse laienemisse.
“Võitjad on tõenäoliselt projektid, mis on odavad, paindlikud ja geopoliitiliselt turvalised, mitte massiline laienemine laienemise enda pärast,” lisas ta.
Viimastel aastatel on BP ja Shell mitmeid kliimaeesmärke vähendanud, et jätkata nafta ja gaasi tootmisega.
Hiljuti teatas TotalEnergies, et ei saa enam pühenduda oma 2050. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgile, rõhutades, et maailm ei ole veel valmis naftast loobuma.
Konflikt on sellegipoolest toonud taas tähelepanu keskpunkti taastuvenergia rolli energiajulgeolekus.
“See ei ole jäänud märkamata üheski pealinnas üle maailma,” ütles Imsirovic.