Eesti Pank hoiatab, et ärikinnisvaralaenude osakaalu kiire kasv kommertspankade laenuportfellides muudab pangandussektori haavatavamaks. Turule lisandub järjest uusi äripindu, samas kasvab ka tühjade äripindade arv.
Eesti Panga hinnangul on ärikinnisvaralaenude osakaal kasvanud kiiremini kui muude sektorite laenud, moodustades 43 protsenti pankade ettevõttelaenude portfellist. Euroopa riikide keskmine näitaja on 30 protsendi ringis ja keskpanga hinnangul võikski ärikinnisvaralaenude osakaal jääda vahemikku 30 – 40 protsenti.
“Ärikinnisvara laenud reageerivad negatiivsetele muutustele majanduses tundlikumalt kui teiste sektorite laenud. See tähendab, et probleemseid laene tekib selles sektoris rohkem. 2008. aasta kriisi ajal tõusid pikemalt maksetähtaega ületanud laenud ärilaenude hulgas ligi 14 protsendini. Teistes sektorites üle kaheksa ei läinud,” ütles Eesti Panga ökonomist Mari Tamm.
Ärikinnisvaralaenude osakaal on erinevates pankades erinev ning käib tihti kaasas sooviga oma turuosa kasvatada.
“Olin ise mõneti üllatunud, et ärikinnisvarasse antud laenude maht sedavõrd suurenenud on. Me Swedbankis oleme jälginud, et ärikinnisvara laenude maht ei oleks jämedalt üle kolmandiku ja see proportsioon on meil püsinud juba aastaid,” lausus Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juhataja Ero Viik.
Samas juhib Eesti Pank tähelepanu, et tühjalt seisvate äripindade hulk on kasvanud.
“Äripindade hulgas on vabade pindade hulk suurenenud ja see on eeskätt tabanud büroopindasid, kus see vakantsus ulatub turuosaliste andmeil 11 kuni 12 protsendini. See ei ole küll ülemäära palju, aga normaalseks tasemeks peetakse viis kuni kümme protsenti. Kui see areng peaks samuti pikemat aega jätkuma, siis peaks turuosalised arvestama, et kõiki pindu ei õnnestu loodetud tingimustel välja üürida,” ütles Tamm.
Lisaks uute kontoripindade kiirele lisandumisele, on ettevõtete ootused üüripinnale muutunud.
“Ettevõtted otsivad kokkuhoiukohti. Pigem on kontorid suureks jäämas, otsitakse väiksemaid, ökonoomsemaid, mis on ka loogiline, sest töötegemise viisid on muutunud – on lisandunud kodukontori võimalus, on lisandunud kontorihotellid, hübriidkontor jne. Surve üüripindade vähendamisele on olemas,” ütles Kapiteli kinnisvarajuht Andrei Kokk.
“Kui räägime äripindade vakantsusest, siis Tallinna kesklinnas on neid umbes 12 protsenti ja see jaguneb erinevalt erineva vanusega hoonete vahel. Kaasaegsetes hoonetes on see mõnevõrra väiksem, vanades hoonetes suurem ja suureneva trendiga,” sõnas Viik.