Tänavuse festivali fookuses on tuleviku arhitektuuripärand – küsimus, kuidas tänased hooned ja linnakeskkond kujundavad homset Tallinna.

Sisearhitekt ja Open House Tallinna üks kuraatoritest Kairi Karp-Konceviča jagab oma noppeid Tallinna arhitektuurist: „“Open House Tallinna festival on kui täis erinevaid aardelaekaid, mis lubavad hetkeks piiluda hoonetesse ja lugudesse, mis muidu jäävad suletuks. Aga et leida endale kõige põnevamad paigad ja lood, tuleb käia ringi avatud meelega – vaadata rohkem üles, kõrvale ja taha, mitte ainult oma igapäevast rada. Nii märkame kodulinna kihte, mida muidu ei paneks tähelegi, ja taipame, et hea linnaruumi võlu peitub just nendes väikestes avastustes. Festival on suurepärane võimalus pidada väike arhitektuuripidu koos oma linna ja inimestega – nautida sügist nädalavahetust ja lasta Tallinnal end üllatada.

Mille avastamiseks kindlasti aega võtta võiks:

1. Ülemiste City

Jalutuskäik Ülemiste City büroo-, kogukonna- ja tehasehoonete vahel annab mastaabi tunnetuse kunagise Dvigateli masinatööstusettevõtte ulatusest ja Ülo Pärnitsa võimsast ettekujutusvõimest. Tänapäeval on Ülemiste Cityst saanud moodne ärilinnak büroohoonete, kogukonnatööruumide ja tehnoloogiaga tegelevate ettevõtetega, tänu millele tekib sel alal uus linnaruumi kihistus — endine tööstus ja uus ärimaailm.

2. Pirita jõe suue

Pirita jõe suudmes asuv Kalevi Jahtklubi sadamahoone ja Pirita TOP esindavad erinevat ajastut ja funktsioone, kuid on samaaegselt austusavaldus purjespordile. Pirita TOP ehk Pirita olümpiapurjespordikeskus valmis aastatel 1976–1980, et teenindada Moskva olümpiamängude purjeregatti. Hoonekompleks koos Kalevi Jahtklubi sadamahoonega kannab modernismi ja olümpiapärandi jälgi; uuendatud kavade kaudu on Pirita TOPi ümbrus hakanud üha enam ühendama rannast puhkemajandust, kogukonnaruume ning elamuarendust.

3. Tallinna tööstuspiirkonnad

Meie erinevate tööstuspiirkondade algupärased mahud on jätnud maha minevikutaaga, millega tuleb tänapäeval tegeleda. Nendele aladele tuleb leida uus funktsioon, mis rikastab elukeskkonda. Igal piirkonnal on oma võlu, mis köidab ja loob võimalusi. Aga mis siis, kui küsiksime: mis võiks siin olla? Kõigil on võimalus leida endale sobiv tööstuspiirkond ning kuulda nii mineviku lugusid kui ka tuleviku visioone. Olgu selleks Noblessneri kvartal oma lennundusterminoloogia ja sõbraliku linnaruumiga või hoopis Krulli kvartal koos NOËP Distilleryga. Manufaktuuri kvartalis on seevastu tärkamas keskkonnateadlik elamurajoon, kus kohtuvad uus ja vana.

4. Haridusasutuste arhitektuur

Erinevate haridusasutuste läbilõike kaudu on näha, millistes keskkondades kujunevad meie järgmise põlvkonna maailmavallutajad. Avasta, millise arhitektuuriga on näiteks Tõnismäe riigigümnaasium, mis töötab ajaloolises 1930. aastail Herbert Johansoni ja teiste arhitektide kujundatud hoones, kus on lisaks klassiruumidele ka eraldi õppeköögid, söögisaalid, pesu- ja kudumisklassid. Teine näide on Mustamäe riigigümnaasium (MURG), mis on 2023. aastal avatud uus riigikool A-energiaklassi hoonega, mille arhitektuur on pakkuda kaasaegset ja õpilaste vajadustega arvestavat õpikogemust. Põnevat avastust pakub ka Eesti vanim lasteaed — Kopli lasteaed, mille arhitektuur on just spetsiaalselt mõeldud alushariduse pakkumisele.

5. Kogukonnaaiad

Linnaruumi tuuakse järjest enam inimesele lähemale. Nii on rohkem ja rohkem võimalusi olesklemiseks ning korteris elavatel inimestel võimalus kasvatada oma aiasaadusi kogukonnaaedades. Viimased on muutunud oluliseks osaks linnaruumis — need on rohelised taskud, kus inimesed saavad kasvatada oma köögivilju, kohtuda ja lõõgastuda. Open House Tallinna eriprogrammi raames on võimalus kogeda kesklinna kogukonnaaedu teistmoodi, nimelt rattaretkel nimega „Söödav linn“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare