12. mai 2026

Päästeamet, Riigiside Sihtasutus (RIKS) ja rahvusvaheline ohuteavituse lahenduste pakkuja, Norra ettevõte One2Many Norway AS allkirjastasid lepingu mobiilsidevõrgu välkteavituse ehk Cell Broadcasti tehnoloogia välja arendamiseks, tehnoloogilise toe ning tarkvarauuenduste tagamiseks.

Välkteavituse kasutuselevõtuga seotud ettevalmistavad tegevused on käinud koostöös mobiilsideoperaatorite ja teiste osapooltega juba aasta algusest. Lepingupartneri ülesanne on tagada selle aasta lõpuks tarkvara- ja riistvaraarendused ning litsentsid välkteavituse saatmise võimekuse loomiseks.

Lepingu järgi peab Eestile tekkima välkteavituse saatmise võimekus 2026. aasta talveks ning eesmärk on tagada nutitelefonidesse vastuvõtmise võimekus 2027. aasta esimesel poolel. Erinevalt SMSist on välkteavituse puhul vaja välja arendada nii saatmise võimekus operaatorite ning riigi poolt kui ka vastuvõtmise võimekus nutitelefonides Apple’i ja Google’i tarkvarauuenduste kaudu.

Vastuvõtmise võimekus on vaja välja arendada Androidi ja iOS operatsioonisüsteemide arendajatega (Google ja Apple), mis tähendavad mõlema operatsioonisüsteemi arendaja jaoks ka saatmise süsteemi valmimisel eraldi teste iga Eesti mobiilioperaatoriga. Koostöö tehnoloogiahiidudega juba käib.

Välkteavituse kasutuselevõtmine on möödapääsmatu ja seda arendavad ka näiteks Soome ja Rootsi, selgitas päästeameti peadirektor Margo Klaos, miks päästeamet näeb seda tulevikus EE-ALARMi keskse kanalina. „Meie võimekus inimesi kiiresti teavitada paraneb märgatavalt. See tehnoloogia ongi loodud spetsiaalselt ohtudest teavitamiseks: looduskatastroofid, ulatusliku mõjuga tööstusõnnetused või sõjaline rünnak. Sellega on võimalik viia ohuinfot nutitelefonidesse sekunditega, see töötab ka üle koormatud mobiilside võrgu korral ning teavitus on disainitud sääraseks, et see ilmub ekraanile hüpikaknana kõikide teiste rakenduste ette,“ sõnas Klaos. Peadirektor lisas, et väga suure ohu korral lubab see telefonis käivitada ka ohuheli, mis ignoreerib kasutaja valitud seadeid.

Riigiside Sihtasutuse (RIKS) Cell Broadcasti arenduse projektijuhi Antti Turmanni sõnul täiendab uus mobiilsidevõrgu välkteavituse lahendus senist ohualapõhist SMS-ohuteavitust oluliselt. „Mõlemal ohuteavituse kanalil on oma tugevused ja piirangud, kuid koos kasutades moodustavad need märkimisväärselt tõhusama terviklahenduse. Näiteks on võimalik mobiilsidevõrgu välkteavituse kaudu edastatud ohuteavituse järel saata lõputeavitus ohu möödumise kohta SMSga kõigile, kes algse välkteavituse said. Üksnes välkteavituse abil ei oleks see võimalik, kuna inimesed võivad olla selleks ajaks ohualast juba lahkunud,” selgitas Turmann.

Kuna Cell Broadcasti välkteavituse vastuvõtmise võimekus sõltub tulevikus Apple’i ja Google’i uuenduste alla laadimise kiirusest, siis näitab teiste riikide kogemus, et optimaalse ulatuse saavutamine, kus teade jõuab enam kui 90% seadmetesse, võib võtta aega aasta või enam.

Cell Broadcasti rahastuse eraldas valitsus päästeametile aastaks 2026 ning ülesanne on saada süsteem töökorda 2027. aasta esimesel poolel

One2Many Norway AS kuulub rahvusvahelise ohuteavituse ja kriisihalduslahenduste tarkvarakorporatsiooni Everbridge kontserni.

Taust:

Ohuteavituse kanalid on mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt.

  • Cell Broadcasti välkteavitusest saab tulevikus viivitamatu ohuteavituse süsteemi tuumikkanal.
  • Asukohapõhine ja keele-eelistust arvestav SMS on jätkuvalt kõige suurema leviulatusega teavituskanal, sest tegemist on juba pikka aega kasutusel oleva tehnoloogiaga, mida toetavad kõik seadmed ning mis jõuab kohale keskmiselt 95% valitud alas olevatele seadmetele. Väljakutse on, et vahel võib mobiiltelefoni operatsioonisüsteem või välisoperaatorid liigitada ohuteate spämmiks ning kasutajal ei pruugi olla seda lihtne leida.
  • Mobiilirakendused (riiklik “Eesti äpp” ja Naiskodukaitse “Ole valmis!” rakendus) on nii Ukraina sõja kogemuse kui ka Israeli kogemuse põhjal kestvas kriisis hädavajalikud teavituskanalid, millele on vastavalt vajadustele võimalik arendada juurde ka funktsionaalsusi. Need saavad võtta vastu teavitusi kõikjal, kus toimib kaabelvõrgu taga Wifi või on olemas mingil muul moel andmeside.
  • Sireenivõrgustik on mõeldud tiheasustusega ja strateegilistes piirkondades eelkõige tänaval liikuvate elanike väga kiireks teavitamiseks varjumise vajadusest. Täna katab sireenivõrgustik hinnanguliselt 65% elanikkonnast ning eesmärk on seda laiendada.
  • Rahvusringhäälingu kanalitel on kriitiline roll elanikele info edastamisel.