Kui terve eelmise aasta peale said kurjategijad pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot, siis selle aasta kaheksa kuuga on välja petetud 6,1 miljonit eurot. Üle kahe korra on suurenenud ka juhtumite arv ning keskmine kahju suurus ühe juhtumi kohta.
Selle aasta esimese kaheksa kuuga registreeriti 457 pangakelmuse juhtumit ning keskmine kahju ulatus ligikaudu 13 500 euroni ühe juhtumi kohta. Eelmisel aastal oli keskmine kahjusumma juhtumi kohta 5000 eurot.
Juunis sündis halvas mõttes rekord, kui kahjusumma ulatus enam kui kahe miljoni euroni.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko sõnul on muutunud ka skeemid.
“Petturid kõnelevad aina rohkem eesti keeles ning kasutavad tehisaru abi, et mõjuda võimalikult usutavana,” lausus Tkatšenko.
Pangakelmused on finantspettuste liik, millega üritatakse mingil moel kätte saada ohvri isiklikke andmeid ja PIN-koode. Enamasti esinevad kriminaalid panga töötajatena.
Levinud on näiteks olukorrad, kus “pangast” helistaja väidab, et keegi tundmatu püüdis kannatanu nimel pangakontoris laenu vormistada, isikuandmed on lekkinud või inimese kontol toimuvad kahtlased tehingud. Sellise jutu saatel meelitatakse välja isikuandmeid alates isikukoodist ja internetipanga kasutajatunnusest kuni dokumendifotoni või mõjutatakse ohvrit lubama arvutile kaugjuurdepääsu.
Seejärel kannavad kurjategijad raha kontodelt minema või vormistavad kannatanu nimele laenud. Sarnase stsenaariumi teises variatsioonis kasutavad petturid panga turvatöötaja või mobiilioperaatori rolli, tuues ettekäändeks lepingute uuendamise, konto turvakontrolli või katse võtta ohvri nimel laenu.
Suvel levis ka ohtralt juhtumeid, kus helistatakse põhjendusega, et Omnivasse on saabunud pakk või tähitud kiri ja vormistuseks on tarvis isikukoodi. Teinekord teatatakse, et elektriarvestid vajavad vahetust ja palutakse töö teostamiseks sisestada PIN-koode.
Mõne aja pärast võetakse ohvriga uuesti ühendust juba “pangast” väitega, et on tuvastatud kahtlased tehingud ning palutakse raha kanda ohutule kontole või anda pangakaardid ja sularaha kullerile, kes toimetab need väidetavalt turvalisse kohta.
Pangad rõhutavad, et nad ei küsi kunagi kliendilt PIN-koode ega palu teha ülekandeid konto turvamiseks. Ka riigiasutus ega kuller ei kogu inimeste pangakaarte ega sularaha.