„Igaüks võiks kalkulaatori abil läbi arvutada, millist panust sellise eesmärgi saavutamine nõuab. Sageli selgub, et see ei olegi utoopia, kui teenitakse vähemalt Eesti keskmist palka ja püsitakse kindlalt oma plaani juures,“ selgitas Madisson.
Kui võtta aluseks Eesti keskmine brutopalk (2024. aasta seisuga 1981 eurot) ning arvestada, et pensionini on jäänud 40 aastat, tuleks 5% tootluse korral igakuiselt investeerida umbes 20% sissetulekust – see teeb täna ligikaudu 400 eurot.
Kuigi maksutõusud ja inflatsioon võivad esmapilgul tekitada tunde, et vajalik regulaarne investeeringu summa on liiga suur, aitab hajutatud investeerimisstrateegia eesmärki saavutada. „Pool vajalikust summast võib katta juba teine sammas, kui tõsta sissemakse 6-protsendile ja arvestada riigi 4% lisapanust. Ülejäänud osa võiks investeerida näiteks kolmandasse sambasse,“ ütles Madisson.
„Kui siduda sissemaksed enda sissetuleku protsendiga ning võtta arvestuse aluseks aastane tootlus 5% ja palgakasv 3%, võibki teise ja kolmanda pensionisamba koosmõjul jõuda pensionieaks miljoni eurose eesmärgini. Samuti püsib selline investeerimisplaan paindlik ka majandusolude muutudes,“ lisas ta.
Kogumise alustamiseks ei pea olema kohe suuri summasid, vaid oluline on alustada olemasolevate võimalustega ja suurendada säästumäära sissetuleku kasvades. „Miljon võib olla motiveeriv eesmärk, kuid tähtis on tagada pensionipõlves sissetulek, mis moodustaks vähemalt 50–60% varasemast palgast,“ rõhutas Madisson.
„Kui sissetulek on karjääri alguses väiksem ja suurt säästumäära ei ole võimalik saavutada, tasub siiski alustada olemasolevate võimalustega,“ julgustas Madisson. See suurendab tõenäosust, et pensionipõlves on tagatud stabiilne ja piisav sissetulek.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (46)