„Seda sellepärast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest häirida ning nõuavad tänaseni võlgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,“ sõnab HUGO.legali jurist Merike Roosileht, kes võtab pilbasteks lahti, kui suurt viivist võib seaduse järgi nõuda. „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid viivise suurus peab olema seadusjärgne,“ rõhutab ta.
Mis on seadusjärgne viivisemäär?
„Seadusjärgne viivisemäär omab tähtsust eelkõige juhul, kui pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud või kui see kokkulepe osutub tühiseks. Tuleb tähele panna, et seadusjärgse viivisemäära muutumine ei mõjuta lepingus kokku lepitud viivisemäärasid, välja arvatud juhul, kui lepingus on viivisemäära suurus seatud sõltuvusse seadusjärgsest viivisemäärast,“ toob välja HUGO.legali jurist Ülle Aliorg.
Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 seab seadusjärgse viivisemäära sõltuvusse Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimase poolaasta intressimäärast, mis avaldatakse igal aastal 1. jaanuariks ja 1. juuliks Eesti Panga kodulehel. Seadusjärgse viivisemäära leiab, kui lisada Eesti Panga kodulehel avaldatud viimasele intressimäärale (2026. aasta maikuu seisuga on see 2,15%) 8% aastas.
Lihtsaim viis teada saada, kui palju on seadusjärgne viivis ja aastaintress, on kasutada viivisekalkulaatorit.
Intress ja viivis
Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei saa intressi ja viivist korraga nõuda.
„Kui Euroopa Liidu õigus ei erista intressi ja viivitusintressi ehk viivist, siis võlaõigusseaduse järgi on „viivis“ lühem vorm sõnast „viivitusintress“. Seega tuleb vahet teha intressil ja viivitusintressil. Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei saa intressi ja viivist korraga nõuda. Alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine,“ selgitab Merike Roosileht.
Eeltoodud põhimõttest tulenevalt saab saadud laenusummalt arvestada intressi kuni lepingus kokkulepitud laenu tagastamise kuupäevani või laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga. Edasi saab nõuda tasumisega viivitamisel vaid viiviseid ja seda ainult põhivõlalt.
Inkassofirmade ebaseaduslikud intressid ja viivised
Roosilehe sõnul on inkassofirmades levinud praktika, et nõutakse võlgnikult sissenõutavaks muutunud summalt nii intressi kui ka viivitusintressi, mis aga ei ole õige. „Võlgnikuga lepitakse kokku võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel selliselt, et kogu võlgnevuse summale lisatakse juurde veel kord intress, millele lisandub osamakse tasumisega viivitamisel veel täiendav viivis. Sisuliselt tasub võlgnik intressi ja viivist juba sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, mis aga ei ole lubatud, kuid need on faktid, mida inkassofirmad võlglasele ei räägi,“ nendib Roosileht.
„Sisuliselt on inkassofirmade poolt sõlmitavad maksegraafikud laenude refinantseerimislepingud. Sellisel juhul tuleb välja selgitada, millise osa refinantseerimislepingu järgi nõutavast summast moodustab varasem põhivõlg, millise osa intress ja millise lepingu täitmata jätmisest tulenev viivis,“ loetleb jurist.
Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral
Riigikohus on selgitanud, et võlaõigusseaduses ei sisaldu keeldu põhivõlalt intressi ja viivise nõudmiseks. Seega, kui põhivõla suurus on tuvastatud, ei saa kerkida küsimust sellelt intressi või viivise arvestamise lubamatusest.
Võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Kuid viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Võlaõigusseadus keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist.
Poolte kokkuleppel võib võlgnevuselt intressi nõuda
Võlaõigusseaduse kohaldumist ei saa kunstlikult vältida näiteks vaid maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. Riigikohtu hinnangul ei välista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt võlgnevuselt, sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi nõudmist. Seadus piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt.
„Seega on riigikohtu seisukoht, et seadus ei keela arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, siis keelab seadus sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise,“ täpsustab Merike Roosileht erinevust.
Tarbija saab nõuda ebamõistlikult kõrge viivise vähendamist
Inkassofirmade nõuete puhul lisandub tavaliselt osamakse tasumisega viivitamisel viivis viivisemääraga 0,06% päevas, mis on riigikohtu praktika kohaselt lubatud maksimummäär. Viivis, mis ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda, on riigikohtu praktika kohaselt tühine ja sellest kõrgemat määra ei saa tarbijale kohaldada.
„Juhul, kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja tühine, saab tarbijast võlgnik nõuda viivise vähendamist ja tal tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Kuid võlgnik ei pruugi alati teada kõiki seadusenüansse, mistõttu on oluline oma õiguste kaitseks lasta juristil inkassonõue üle vaadata, enne kui ebaseaduslik nõue omaks võtta,“ paneb Roosileht südamele.
Seadus ja riigikohtu praktika
Kohtud on paika pannud, et viiviseid mõistetakse välja peaaegu alati vaid põhivõla summa ulatuses.
Kuigi seadus eraõiguslikes suhetes lubatud kokkuleppeliste intressi- ja viivisemäärade ülempiiri ei sätesta, saab hinnangu andmisel võtta arvesse riigikohtu praktikast tulenevad piirid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varem leidnud, et tühine on tarbijaga sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppe puhul viivisemäär, mis ületab seadusest tulenevat viivisemäära kolm korda.
Kohtud on paika pannud, et viiviseid mõistetakse välja peaaegu alati vaid põhivõla summa ulatuses. Seadus lubab ka rohkem viiviseid välja mõista, aga seda väga erandlikel juhtudel – näiteks kui pahatahtlik võlgnik on tekitanud võlausaldajale reaalse kahju.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (9)