Kliimaministeerium on järjekindlalt väitnud, et tänavu jõustunud jäätmereform ei too endaga kaasa jäätmeveo hinna tõusu, kuid Tallinna elanikel tuleb alates 1. juulist hakata segaolmejäätmete konteineri tühjendamise eest maksma umbes 60 protsenti rohkem kui varem.
Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani (Isamaa) sõnul on jäätmevedajad jäätmereformiga neile kehtestatud ladestus- ja põletustasude suurenemise tõttu esitanud linnale taotlused olmejäätmete äraveo hinna tõusuks ning ilmselt peab linn need rahuldama, kirjutab Postimees.
„Vastasel juhul on jäätmevedajal õigus leping üles öelda. See tähendaks kõigepealt kaost kogu jäätmeveo valdkonnas ning seejärel juba tõenäoliselt tunduvalt kõrgemaid hindu,“ ütles Järvan.
Taotlused on linnaositi veidi erinevad, kuid keskmiselt ootab tallinlasi umbes 60-protsendiline hinnatõus olmejäätmete äraveo eest.
Jäätmeveoteenusele lisandub vaid hind, mitte mugavus
Kliimaministeeriumi asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul peaks kohalik omavalitsus hinnatõusutaotlused hoolikalt läbi vaatama. „Seejuures tuleks jälgida, et kõik oleks läbipaistvalt põhjendatud – kui lisaks saastetasule on hinnatõusu sisse arvestatud ka muid komponente, näiteks kütuse hind või taaskasutusorganisatsioonide rahastuse puudumine, peab see olema nii kohalikule omavalitsusele kui ka elanikele selgelt välja öeldud,“ soovitas Jaanisoo.
„Et inimeste jäätmearved oleksid soodsamad, soovitame Tallinna linnal lisada pakendid korraldatud jäätmeveo alla võimalikult kiiresti – see tagab elanikele pakendijäätmete üleandmise kodu juurest 50-sendise hinnaga. Seda võimalust Tallinna linn seni kasutanud pole, mistõttu maksavad elanikud kas kallimat vabaturu hinda või sõltuvad avalikest konteineritest,“ lisas ta.
Tegelikult pakuvad jäätmevedajad paberpakendite äravedu tasuta. Samuti on suurema osa korterelamute juures veel plast- ja metallpakendite ning klaaspakendite konteinerid. Kust peaks tulema ministeeriumi väidetav kokkuhoid jäätmete parema sorteerimisega?
„Tallinnas on kindlasti kortermaju, kus elavad väga tublid liigiti kogujad. On ka kortermaju, kus kõik konteinerid on küll olemas, kuid osa elanikke viskab ikka kõik segaolmejäätmete konteinerisse kokku. Meile teadaolevalt on Tallinnas jäätmevedajal näiteks mure, et segaolmejäätmete konteineris on endiselt liiga palju biojäätmeid. Samas on ka kortermaju, mille juures ei ole endiselt pakendikonteinereid ning neid tuleb otsida näiteks toidupoe parklast. Paljud inimesed ei ole valmis liigiti koguma, kui nad peavad selleks linna peale konteinerit otsima minema. Mugavus on üks oluline motivaator,“ kinnitas Jaanisoo.
Paraku lisandub 1. juulist jäätmeveoteenusele vaid hind, mitte mugavus, sest Tallinna linn jätkab kehtivate lepingutega. Järvani sõnul tahetakse jäätmevedajatega sõlmitud lepingud muuta hiljemalt 15. maiks, juhul kui kontrolli käigus ei ilmne rohkem täpsustamist vajavaid asjaolusid.
„Kehtima hakkavad uued hinnad 1. juulist. Keskmiselt tõuseb segaolmejäätmete veo hind Tallinnas ligikaudu 63 protsenti, kuid hinnamuutus sõltub jäätmeveopiirkonnast, segaolmejäätmete mahuti suurusest ja teenuse senisest hinnast,“ lausus Järvan. Näiteks Tallinna Kesklinna linnaosas muutub näitlike arvutuste järgi jäätmete äraveo hind järgmiselt (lepingumuudatus ei ole veel kinnitatud).
240-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjenduskorra hind tõuseb 3,16 eurolt 5,02 eurole. See tähendab 1,86 euro suurust hinnatõusu ühe tühjenduskorra kohta ehk ligikaudu 58,9 protsenti.
800-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise hind tõuseb 6,60 eurolt 10,47 eurole. See tähendab 3,87 euro suurust hinnatõusu ühe tühjenduskorra kohta ehk ligikaudu 58,6 protsenti.
140-liitrise biojäätmete mahuti tühjenduskorra hind tõuseb 0,71 eurolt 1,13 eurole. See tähendab 0,42 euro suurust hinnatõusu ühe tühjenduskorra kohta ehk ligikaudu 59 protsenti.