Vladimir Putin ja Donald Trump Alaskal. Foto: Scanpix
President Vladimir Putin tõdes võidupüha sõnavõttude raames, et peatselt võiks suhted Venemaa ja Euroopa Liidu vahel korda sättida. Liidu juhtpoliitikud lugesid sellest välja, nagu nendega soovitakse rääkida Ukrainast.
15. mai seisuga on Ukraina rahu küsimustes olukord jätkuvalt niisugune, et Venemaa näeb Euroopa Liitu sõdiva poolena ja Ameerika Ühendriigid rahualgatustele kaigaste kodaratesse loopijatena ning mõlemad ei taha Liidust kui Ukraina rahulepingu osalisest midagi kuulda.
Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas “tuututas” 11. mail mõttega, et tema võiks olla inimene, kes hakkab Liidu liiduvabariikide nimel Venemaaga läbi rääkima.
Samuti arvab Kallas jätkuvalt, et enne läbirääkimisi Venemaaga peab Venemaa täitma Ukraina küsimustes teatud nõudmised ja tegema järelandmisi.
Liiduvabariikide ülemkogu president António Costa esitas mai alguses seisukoha, et Liit on valmis pidama Venemaaga rahuläbirääkimisi. Euroopa Liit peab Venemaaga küll kaubandussõda, kuid otsest sõjategevust liiduvabariikide ja Venemaa vahel ei toimu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen arvas peale 14. mail toimunud Venemaa poolset Kiievi pommitamist, et Moskva “pilkab avalikult” rahupüüdluseid. Ukraina saab Venemaaga sõda pidada ainult tänu Liidu, mille suuremad liiduvabariigid vaaguvad majanduskatastroofi veerel, kümnete miljardite eurode suurustele toetustele.
Ukraina rahukõneluste laua taha ootab senisest läbirääkijatest Euroopa Liitu ainult Ukraina pool ja seda eelkõige toena riigi senisele võimukoetisele.
Kunagine Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi lähedane kaasvõitleja Juliia Mendel arvab, et enne Ukrainas rahu ei tule kui tänane režiim on võimult kõrvaldatud.
Toimetas Karol Kallas