Tallinna ringkonnakohtu otsusel tuli karujaht tänavu varem lõpetada. Keskkonnaamet küttimise peatamist ei poolda ja plaanib vaidluse viia riigikohtuni välja.
Ametlikult peaks karujaht lõppema 31. oktoobril, kuid Tallinna ringkonnakohtu otsusel tuli see tänavu lõpetada juba septembri viimasel päeval.
Sel kolmapäeval otsustas Tallinna halduskohus, et ka Kuusalu, Alutaguse, Lüganuse, Türi ja Elvas tegutsevate nuhtlusisendite küttimine tuleb peatada, sest kohtu hinnangul ei lähtuta keskkonnaameti eriloast, et kindlaks oleks tehtud konkreetsed nuhtlusisendid või suudetaks just kahju tekitanud karu küttida.
Karujahi peatamise taga on MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebused.
Karude hulk Eestis on kümne aastaga kahekordistunud ning keskkonnaamet peab nuhtlusisendite küttimist õigeks ja vaidlustab kohtuotsuse.
“Kuna karudel läheb Eestis väga hästi, kui kümmekond aastat tagasi oli 500 karu, siis täna on 1000 karu, selleks, et ära hoida konflikte inimesega, siis nuhtlusisendite küttimist peab keskkonnaamet õigeks ja selle otsuse me vaidlustame,” ütles keskkonnameti juht Rainer Vakra.
Vakra sõnul on amet otsustanud karujahi vaidlustes minna riigikohtuni välja.
Ka on kliimaministeeriumis laual ettepanek taotleda karu kaitsestaatuse alandamist Euroopas, sest jahi vaidlustanud MTÜ sõnul on karujaht vastuolus loodusdirektiiviga.
Vakra möönis, et ilmselt tuleb loobuda kütitavate karude üldisest kvoodist ning hakata veelgi paremini põhjendama, et tegu on nuhtlusisendiga.
“Kui me vaatame karujahtimise lubasid kümne aasta tagusest ajast võrreldes tänasega, siis täna need on väga punktuaalselt põhjendatud – miks, kuidas see hoiab ära konflikti inimese ja karu vahel, mis on karu tekitatud kahjud. Ehk põhjendatud argumenteeritud loa andmine kindlasti on meie tulevik,” lausus Vakra.
MTÜ Eesti Suurkiskjate esindaja Eleri Lopp “Aktuaalsele kaamerale” intervjuud anda ei soovinud. MTÜ pressiteates on kirjas, et suurkiskjate küttimisel tuleb lähtuda teaduspõhistest argumentidest ning Euroopa loodusdirektiivist tulenevast rangest kaitsekohustusest.
Ulukiuurija Peep Männili sõnul lähtub kohus seisukohast, et tekitatud peab olema oluline kahju. Lahtiseks jääb, kuidas seda mõõta, kui maisipõllu sööb hõredaks kaheksa karu.
“Ühe karu kahjustus ongi talutav, aga see kaheksa karu kahjustus on juba oluline. Kohus selles viimases ütles ka, et äkki lastakse vale karu – ei lasta seda karu, kes on kuu aega käinud maisi söömas, vaid lastakse seda karu, kes tuleb sinna esimest korda maisi sööma. Nii et see olukord on üsnagi absurdne,” sõnas Männili.
Tänavu anti välja luba 76 karu küttimiseks, enne jahi peatamist jäi püssi ette 28 karu.