Telefoni- ja internetikelmused on üha massilisemad nii Eestis kui kogu Euroopas. Ainuüksi nädalaga peteti Eestis inimestelt välja üle poole miljoni euro. Pankade, sideettevõtete ja politsei sõnul saab kelmuste piiramisel tihendada koostööd ja rakendada paremaid tehnilisi lahendusi.
Internetis levib petuvideo ERR-i ajakirjanikust Veronika Uibost, mis jätab mulje, et Uibo loeb “Terevisioonis” uudist kiirest ja lihtsast rikastumisest. Sarnased investeeringupettused ongi ühed levinumad ja vältavad pikka aega.
“Üldiselt on see mingi feik lehekülg, kus inimene näeb, et tõesti ta raha kasvab ja temalt palutakse kogu aeg peale kanda. Meil on ikkagi juhtumeid, kus see on väldanud aasta või isegi kauem,” rääkis LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.
Sel nädalal jõudis politseini 250 teadet võimalikest kelmustest, neist kahjudega 56 juhtumit. Vaid nädalaga said kelmid endale 740 000 eurot.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Rait Pikaro märkis, et on olnud juhtumeid, kus inimeselt on ühe kõnega välja petetud 100 000 eurot. “Kurb on see, et inimesed kaotavad oma viimased säästud, sest pangakontod tehakse täiesti tühjaks,” sõnas ta.
Kommunikatsiooniettevõtete ühine jõuõlg pettuste vastu võitlemiseks on küll juba laiem, aga erinevate tehniliste võimekuste tõttu on praegu veel raske kõiki ühe lahenduse alla koondada.
Elisa Eesti infoturbe juht Mai Kraft ütles, et ettevõte blokeerib välismaalt tulevad võltsitud kõned. “Sama me suudame täna teha ka Telia numbritega ja Telia samamoodi siis meie numbritega. Aga täna ei ole kõik operaatorid meie ühise lahendusega liitunud, et see toimiks efektiivselt,” lausus ta.
Petetud raha saab ohver tagasi väga harva. Sideoperaatorite, pankade ja politsei sõnul pole ühte võluvitsa, et kelmusele piir tõmmata, aga pigem ei poolda nad seadusandluse tasandil regulatsioonide loomist.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Pikaro tõdes, et pettuste ennetamist saab tehniliselt veel arendada. “Me saame kindlasti rohkem välistada neid juhtumeid, kus inimeste nime all vormistatakse kiirlaenuettevõtetes laenu, me saame kontrolle natuke tihedamaks teha,” lausus Pikaro.
LHV jaepanganduse juht Goroško rääkis, et digitaalse identiteedi liik Smart ID on üks levinumaid viise, kuidas kliendile ligi pääsetakse. “Võibolla peame mõtlema siia täiendavaid meetmeid peale, sest me ka näeme, et see on ka üks levinumaid viise, kuidas kliendile ligi pääsetakse,” märkis ta.
Ettevõtetel on kaks lihtsat soovitust: Smart ID-d kasutades kontrollida summade sobivust rakenduses ja arvel ning veebipoes ostlemisel kasutada krediitkaarti.