Riigi Infosüsteemide Ameti küberturvalisusega tegeleva üksuse CERT andmetel tuvastati 2025. aastal Eestis vähemalt 50 000 koduses internetivõrgus olevat seadet, mille üle omavad kontrolli kurjategijad. «Tavaliselt kasutatakse selliseid seadmeid teenustõkestusrünnakuteks, aga neid saab kasutada ka muul viisil. See on väga selge meeldetuletus, et oma seadmete tarkvara tuleb regulaarselt uuendada,» toonitab Keskel, kes ei välista ka võimalust, et mõni inimene pakub teadlikult oma võrku kurjategijatele kasutada.
Keskel rõhutab, et viimased kuud näitavad väga hästi, kuidas võitlus petturitega tegelikult käib. «See on pidev võidujooks. Kui üks auk kinni pannakse, leitakse järgmine. Kui üks skeem enam ei tööta, kohandatakse see ümber.» Positiivne on tema sõnul see, et erinevad osapooled tegutsevad.
Mobiilioperaatorid täiustavad petukõnede blokeerimise süsteeme. Politsei avastab aktiivsemalt SIM bokse. »Eesti Kunstnike Liidu ja Politsei ühisel pressikonverentsil nentis ka Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, et viimasel ajal on kinni peetud mitmeid kohalikke pettureid, kuid peamiseks sihtmärgiks on ametile skeemide juhtfiguurid,» räägib Keskel, kes pressikonverentsil kohapeal käis. Samuti on menetluses uus seaduseelnõu, mis annaks pankadele senisest suuremad võimalused maksepettuste peatamiseks. Ka SK ID Solutions täiustanud Smart-ID väljastusprotsessi ning riigi e-teenused on liikunud üle turvalisemale Smart-ID+ lahendusele.
«Kõigi nende meetmete eesmärk on üks: muuta pettuse tegemine kurjategijatele võimalikult keeruliseks ja nende ärimudel võimalikult kahjumlikuks,» ütleb Keskel lõpetuseks, aga toonitab, et lõpuks jääb ainult üks oluline tõde. «Ükskõik kui palju tehnilisi kaitseid juurde ehitatakse, inimene ise peab jääma valvsaks. Petturid ei kao kuhugi. Nad lihtsalt muutuvad paremaks