Tippinvestorid: dollari allakäik süveneb ning kulla hind tõuseb edasi

USA dollar odavnes selle aasta esimeses pooles kiireimas tempos alates 1970ndatest. Samal ajal on kulla hind tõusnud tänavu viimase 50 aasta kiireimas tempos ning untsihind ületas äsja 4000 dollari taseme.

Turgudel ja maailma rahanduses toimuvad muutused on kiirenemas ning investorid ei usu enam, et USA dollar ning muud valuutad võiks tulevikus kanda „turvasadama“ vara rolli.

Toome teieni kolme tippinvestori – Ray Dalio, Ken Griffini ja Jeffrey Gundlachi – vaate praegusele olukorrale finantsturgudel.

USA dollar on kaotanud oma „turvavara“ staatuse

Miljardär ja maailma suurima riskifondi juht Ray Dalio soovitas kulda investeerida juba 2019. aastal. Dalio ütles, et kuld on „kindlasti“ turvalisem vara kui USA dollar ning metalli rekordiline hinnatõus on sarnane 1970ndatele, mil selle hind inflatsiooni ja majandusliku ebakindluse tõttu väga kiiresti kallines.

„Kuld on ideaalne portfelli hajutaja,“ ütles Dalio Greenwichi majandusfoorumi paneeldiskussioonis osaledes. „Seega kui vaadata lihtsalt strateegilisest varade allokatsiooni vaatepunktist, siis sa tahad, et umbes 15 protsenti sinu varadest oleks kullas.“

Dalio soovitas osa oma varadest kullas hoida juba 2019. aastal, mil kuld kauples 1400 dollari juures untsist.

Vabariiklased ja demokraadid ei ole jõudnud võlalae osas kokkuleppele. Selle tõttu on mitmed valitsusasutused oma tegevuse peatanud. Lisaks panustatakse sellele, et Föderaalreserv jätkab selle aasta lõpus intressimäärade kärpimist. Mõlemad on lühiajalised faktorid, mis on aidanud lisaks pikaajalistele põhjustele viia kulla hinna kõrgemale kui 4000 dollarit untsist.

Dollar on samal ajal nõrgenenud tänavu sisuliselt kõigi suuremate valuutade suhtes. Põhjusteks võib pidada nii USA eelarve olukorda kui ka president Donald Trumpi tariifipoliitikat. Dollari kurss langes suuremate valuutade suhtes esimesel poolaastal kiireimas tempos alates 1970ndate algusest, mil USA loobus kullastandardist.

Kuld on oluline väärtuse säilitaja

Dalio sõnul on kuld oluline väärtuse säilitaja ajal, mil riigivõlad kasvavad, geopoliitilised pinged teravnevad ning usk valuutade stabiilsusesse on mõranemas.

Dalio ütles, et praegune kulla hinnatõus on sarnane 1970ndate algusele. Ka tollal tõusis kuld (sarnaselt praegusele) tandemis aktsiaturgudega. Dalio arvates on praegune aktsiaturgude tõus „vahutava“ iseloomuga. Ta tõi paralleele 1920ndate ning 1990ndate lõpuga, mil tehnoloogilised murrangud tõid kaasa spekulatiivsed aktsiaturu tõusud.

Samas nentis Dalio, et näeb tehisintellektiga seonduvalt mitmeid häid võimalusi. Näiteks saavad ettevõtted järsult oma efektiivsust suurendada. Samuti läheb hästi neil, kes pakuvad AI tehnoloogiate jaoks platvorme. Ta ütles, et suurte tehnoloogiafirmade vastu panustamine ei pruugi olla kõige parem idee, kuigi nende hinnatasemed on kerkinud väga kõrgeks. „Nende hinnalanguse peale ma ei panustaks,“ võttis ta teema kokku.

Investorid pagevad dollarist

Suurimate riskifondide hulka kuuluva Citadeli asutaja Ken Griffin ütles, et kulla hinnatõus peegeldab seda, kuidas investorid on dollarist kui turvavarast loobumas.

„Varade hinnad tõusevad dollaris, sest inimesed otsivad võimalusi, kuidas dollari riski efektiivselt vähendada. Ühtlasi otsitakse seeläbi viise, kuidas maandada USA riskifaktorit,“ selgitas ta.

„Kuld elab oma elu ning on näha, kuidas riigid, keskpangad ja investorid sellele panustavad. Teate, mis? Ma näen nüüd kulda turvavarana, nii nagu varem nähti USA dollarit. See valmistab mulle suurt muret,“ ütles ta.

Griffini sõnul on USA inflatsioon keskpanga eesmärgist tunduvalt kõrgemal ning see saab olema nii ka kõigi järgmise aasta prognooside kohaselt. „See on osa põhjusest, miks dollar selle aasta esimeses pooles 10 protsendi võrra odavnes. See on dollari suurim pooleaastane langus viimase 50 aasta jooksul,“ lisas Griffin.

Griffini sõnul on veel üks murettekitav trend. Nimelt välismaalased, kes USA aktsiaid ostavad, on hakanud end USA dollari languse vastu kindlustama. Selleks võetakse lisaks aktsiate ostmisele ka dollari languse vastu kaitsvaid positsioone.

Võlakirjakuningas: dollari allakäik jätkub

Võlakirjaturu kuningaks tituleeritud DoubleLine Capitali juht Jeffrey Gundlachi arvates jätkub dollarist eemaldumise trend ning inflatsiooni kasv kiireneb.

Gundlachile tekitab muret asjaolu, et Föderaalreserv on alandamas intressimäärasid ajal, mil inflatsioon püsib kõrgel tasemel. Tema sõnul võib intresside rutakas langetamine tuua kaasa inflatsiooni järsu kiirenemise.

Samuti ütles Gundlach, et turgudel on aina enam kanda kinnitamas „dollari vastane“ trend, mis aina süveneb. Gundlach ise alustas dollaril põhinevatest varadest eemaldumist juba aastaid tagasi. Põhjusena on ta välja toonud USA riigivõla taseme ning ülemaailmse dollari nõudluse languse.

Gundlachi hinnangul on kulla tõusutrend tulnud, et jääda. Kollane metall on tänavu tegemas parimat aastat alates 1970ndatest. Osaliselt selle tõttu, et kuld võimaldab end inflatsiooni ning majandusliku ebakindluse vastu kaitsta.

Gundlach hakkas kulla tõusutsükli tulekust rääkima juba 2018. aasta septembris, mil see kauples 1200 dollaril untsist. Toona ütles ta, et tegemist on „väga tähtsa põhjaga“ ning algamas võib olla suur tõusutsükkel. Graafikut vaadates oli see ennustus erakordselt täpne.

„Minu arvates on kullal jätkuvalt oluline koht investorite portfellides. Allokeerida kulda 25 protsenti portfellist ei ole sugugi üleliigne,“ ütles Gundlach. „See on kindlustuspoliis. Kuld on praegu võitmas, sest dollar nõrgeneb. Ma arvan, et see jätkub.“