ERR küsis suuremate erakondade Tallinna linnapeakandidaatidelt, millistesse olulisematesse objektidesse nemad võimule saades investeeringuid teeksid ning milliseid investeeringuid väldiksid.
Jevgeni Ossinovski: koolid, trammid, olümpiaujula, haigla
Tallinna linnapea ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Jevgeni Ossinovski nimetas lähiaastate oluliste prioriteetidena koolide ja lasteaedade investeeringud ning ühistranspordi arendamise nii veeremi kui ka uute trammiteede näol.
“Lisaks sellele on järgmisel aastal võimalik ja mõistlik vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele hakata projekteerima uut olümpiaujulat, et see lähima kolme aasta jooksul valmis ehitada. Ja mina arvan, et järgmisel aastal tuleb ette näha ka vajalikud vahendid, et projekteerida ära Peterburi tee täies ulatuses, selle rekonstrueerimine täies ulatuses. Et kui järgmise aasta lõpu poole saab esimene etapp valmis, oleks võimalik kohe kuulutada välja ka ehitushanked juba järgnevatele etappidele. Et 2029. aastaks oleks Peterburi tee valmis,” rääkis Ossinovski.
Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline olnud ka Tallinna haigla rajamine.
“Tallinna haigla projekteerimine juba käib, nii et seal on leping sõlmitud. Paar aastat toimub projekteerimine. Lähiaastate eesmärk selle projekti raames on ühelt poolt viia lõpuni Tallinna haiglate ühendamise protsess, mis hetkel käib. Ja teiselt poolt partnerluses riigiga leida ka vajalik finantskokkulepe, et uut hoonet oleks võimalik hakata ehitama. Aga realistlik ehitamise aeg on kuskil 2028. aasta teine pool või 2029. Nii et hetkel selle projekti järgmine etapp on juba otsustatud ja töö käib. Nüüd on järgmisel linnavalitsusel oluline siis ka valmistada ette juba konkreetset ehitust,” sõnas Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski (SDE) Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
“Kõik need objektid, mis hetkel on linna eelarvestrateegias ja eelarves ette nähtud, on projektid, mida mina olen toetanud linnapeana. Nendega kindlasti tuleks jätkata. Siin pigem Keskerakonna esindaja soovib kõik need peatada ja tagasi keerata. Mina arvan, et nendega tuleks edasi minna,” lisas Ossinovski.
Mihhail Kõlvart: ujula, Pirita tee promenaad, väike ringtee
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart märkis, et Keskerakond on Tallinnas algatanud mitmete oluliste suurinvesteeringute elluviimise protsessi, millega erakond soovib ka edasi minna.
Esimesena tõi Kõlvart välja rahvusvahelistele nõuetele vastava olümpiamõõtmetes ujula.
“Tulevane kompleks saaks olema esimene Eestis, mis vastab olümpianõuetele ja mida saab kasutada nii treening- kui ka võistluskeskusena, mida meie tippujujad ootavad pikisilmi. Lisaks loome sellega võimalusi elanikele ja koolidele ujumiseks ning liikumisharjumuste parandamiseks ning loomulikult tõstab kaasaegne ujula Tallinna mainet ja toetab majandust ning töökohtade loomist,” ütles Kõlvart.
Teisena nimetas ta Pirita tee promenaadi korrastamist. “40 aastat vana promenaad vajab uuendamist ning oleks loogiliseks jätkuks Reidi teele. Mere promenaadist peab saama kaasaegne linnaruum, mis soodustab inimeste liikumisharrastust,” sõnas Kõlvart.
Mihhail Kõlvart (Keskerakond) Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Oluliseks peab Kõlvart ka Tallinna väikese ringtee ehitamist.
“Liikluskoormuse vähendamiseks kesklinnas peame oluliseks Tallinna väikese ringtee ehitamist, kuid seda saab teha ainult koostöös riigiga. Väikese ringtee elluviimisel on võimalik suunata liiklust kesklinnast eemale, vältida ummikuid, tõsta ohutust ja parandada linnaosade vahelisi ühendusi. Kuid sama oluline on ka alternatiivsete marsruutide loomine hädaolukordadeks. Väikese ringtee valmimine loob eeldused mitmete kesklinna objektidega edasiliikumiseks, olgu selleks kas või pikalt oodatud peatänav,” rääkis Kõlvart.
Veel peab Kõlvart oluliseks Kopli rahvamaja taastamist.
“Põhja-Tallinn on üks pealinna kiiremini arenevaid piirkondi ja lähiaastatel kolib piirkonda 40 000 inimest. Samas on murekohaks avalikud teenused, sealhulgas puuduvad piirkonna ruumid ühistegevusteks, huviringide läbiviimiseks, sporditegevusteks,” lausus ta.
Rääkides suurinvesteeringutest, on Kõlvarti sõnul oluline silmas pidada, et kõiki suurprojekte ühe valimistsükliga valmis ehitada on keeruline, sest tegemist on finantsiliselt suurte kohustustega ja teisalt iga projekti ettevalmistus võtab aega, eriti kui objekti valmimiseks on vaja erinevate tasandite koostöö.
Kõlvart ei ehitaks Pelguranna trammiteed läbi Puhangu tänava koos tagasipöördega Stroomi rannapargis. “Meie ettepanek on ehitada trammliin sobilikumasse kohta,” ütles ta.
Maris Lauri: tänavad, trammid, koolid ja lasteaiad
Reformierakonna linnapeakandidaat Maris Lauri ütles, et esiteks on vaja investeerida tänavatesse, sest teistmoodi pole võimalik muuta linna kõigile liiklejatele turvaliseks ja toetada tänavaäärset majandust.
“Näiteks Peterburi maantee, Liivalaia tänav, Kristiine ristmik, Nõmme keskus ja nii edasi,” ütles ta.
Rajada tuleks tema sõnul ka trammiteid.
“Investeeringud ühistransporti, eelkõige trammiliinide rajamiseks, aga ka trammide ostmiseks. Juba plaanitud Liivalaia ja Puhangu, edaspidi Kristiine ja sealt edasi Mustamäe, Haabersti, idasuunas ka Lasnamäe,” lausus Lauri.
Maris Lauri (Reformierakond) Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
“Kolmandaks on oluline ehitada uued koolid ja lasteaiad, et kvaliteetne haridus oleks kättesaadav kodulähedaselt ning vanemad ja lapsed ei peaks vähemalt kaks korda päevas linnas seiklema või ummikutes istuma, kui huviringid ja -koolid, siis enamgi,” sõnas Lauri.
Lauri sõnul vajab Tallinn ilmselt ka uut haiglahoonet või kompleksi, kuid enne tuleb selgeks saada selle mõistlik maht.
“See võtab kõik aega, kuid mõistlikult asju planeerides on võimalik seda kõike teha. Siiski haridusinvesteeringud on minu arvates need, mis peavad olema prioriteetsed,” rõhutas Lauri.
Aleksei Jašin: liiklussõlmed, rööbastransport, koolid, haigla
Eesti 200 linnapeakandidaat Aleksei Jašin nimetas tähtsamate investeeringutena trammiliinid ja liiklussõlmed. “Pelguranna trammiliin, trammiliin Kristiine Keskuseni koos uue liiklussõlmega, Järve keskuse trammiliin ja lähiliinirong Ülemiste-Muuga-Viimsi koostöös riigiga,” loetles ta.
Samuti peab Jašin oluliseks haridusinvesteeringuid. “Järgmise viie aasta jooksul Tallinn vajab nelja uut koolimaja, eelkõige Lasnamäele, Haaberstisse ja Kesklinna, ja kaheksat uut lasteaeda, eelkõige Kesklinna, Põhja-Tallinna, Haaberstisse ja Piritale,” lausus ta.
Aleksei Jašin (Eesti 200) Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Lisaks tõi Jašin välja Tallinna haigla. “Ühendhaigla on kolmandal kohal, sest suurinvesteeringud tulevad alles järgmise omavalitsuste valitsemistsükli ajal ning sõltub ka koostööst riigiga. Uut hoonet projekteeritakse 30 kuud, investeerida suuri summasid tuleb alates 2029.–2030. aastast,” ütles Jašin.
“Eesti 200 prioriteediks Tallinna arengus on liikuvus, haridus ja sotsiaalvaldkond. Arhitektid ja linnaplaneerijad on hinnanud liikuvuse ja rööbastranspordi arengut kui üht kriitilist aspekti Tallinna tuleviku osas. Seetõttu seame seda esimeseks prioriteediks. Eesti 200 on hariduse erakond ning kaasaegne haridusvõrk, kus põhikool ja lasteaed on 15 minuti kaugusel ning klassides ja rühmades ei ole rohkem kui 24 ja 20 õpilast, on prioriteet,” lausus Jašin.
Urmas Reinsalu: liikluse sujuvus ja tervishoiutaristu
Isamaa juhi ja linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu sõnul on esmane ülesanne on luua selge linna investeerimispoliitika. “Praegu on tabelisse kuhjatud ilma katteta palju väiksemaid ja suuremaid investeerimisobjekte ning pikaajalist vaadet paraku pole,” ütles Reinsalu.
Teiseks on tema sõnul oluline eeldus, et riigiga dialoogis oleks selgus nii erinevates objektides riigi võimaliku panuse kui ka regulatiivse positsiooni puhul. “Praegu seda pole,” sõnas ta.
“Kolmandaks, linna eelarve strateegiline vaade peab olema uute objektide kavandamisel jätkusuutlik, sest eelarvekulude peaülesanne on tagada baasteenuste korralik toimine ja areng,” lisas Reinsalu.
Urmas Reinsalu (Isamaa) Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
“Suurematest objektidest pean tähtsamaks liikluse sujuvusse investeerimist –väike ringtee ümber Tallinna ja Kristiine liiklussõlm. Teiseks, tervishoiutaristu areng. Selgus koos riigiga Tallinna haigla projektis ning selle pinnalt tervisetaristusse investeerimine. Kolmandaks, koolide ja lasteaedade investeeringud,” lausus Reinsalu.
Olümpiaujula projekt on rakendamise faasis, see on lõpuks mõistlik ellu viia, märkis ta.
Reinsalu ei pea mõistlikuks linna raha investeerida suuremahuliselt linnahalli taristusse. “Selle lahendus peab olema ennekõike erakapitali põhine,” rõhutas Reinsalu.
Lavly Perling: ehitada tuleb vähem ja koos erasektoriga
Parempoolsete juht ja linnapeakandidaat Lavly Perling ütles, et Parempoolsete prioriteedid lähtuvad hoopis vähem ehitamisest.
“Kui keegi selles kasvavas linnas peaks saama rohkem ehitada, siis erasektor. Ja kokkuvõttes on hoopis eesmärk see, et linna kasutuses oleks vähem ruutmeetreid, mida ehitada,” lausus ta.
Perlingu sõnul ei peaks linn looma prioriteetseid ehitusobjekte, vaid hindama, millised on juba lukku löödud ehituste kaasnevad kulud linnakodanikele, kui need objektid valmis saavad.
“Esimene asi, mida Parempoolsed teevad, on just vastupidi, vaatavad otsa sellele, et kuidas erasektor saab rohkem ehitada ja linn vähem,” sõnas ta.
Lavly Perling (Parempoolsed) Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
“Me oleme öelnud, et kindlasti tuleb linna elu tagasi saada. Kui me räägime näiteks peatänava projektist, siis selles projektis on puudu kõik see, mis puudutab seda keskkonda, kus oleks poed, kus ostlemas käia, kus noored saaksid aega veeta. See on ainult liikluse projekt täna. Kui sellele projektile otsa vaadata, seda oluliselt parendada, siis kindlasti võib sellest asja saada,” lausus Perling.
“Kui me räägime linnahallist, siis me oleme öelnud, et linnahall pigem tuleks lammutada ja avada see piirkond seal merele, et jällegi see linnaruum oleks selline, mis on seda väärt olema. See on üks ilusamaid kohti Tallinnas, kus võiks elu käia,” rääkis Perling.
Tallinna haigla kohta ütles Perling, kõigepealt tuleb korda saada ühendhaigla süsteem, kontseptsioon, vältida dubleerimist, maandada riskid ja alles siis hakata betooniga tegelema.
“Tallinn peaks olema linn, kus elu käib ja kus suursündmusi korraldatakse. Ja linn peab soodustama erasektori ehitamist. Kui erasektor ütleb, et ehitame multifunktsionaalse suurhalli, kus saab pidada korvpallivõistlusi ja iga nädal suurüritusi, siis teeme. Aga mitte, et linn hakkab ise ehitama ja siis öeldakse, et ehitamisega küll elavdatakse majandust, aga pärast, kui hoone valmis saab, siis kogu selle kuluga ei kiputa üldse arvestama,” ütles Perling.
EKRE linnapeakandidaadilt Martin Helmelt ei õnnestunud ERR-il vastuseid saada.