Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduse alal jagasid sel aastal USA teadlane Joel Mokyr ning prantslane Philippe Aghion ja ameeriklane Peter Howitt. Teadlased kirjeldasid, kuidas tehnoloogiline innovatsioon ja loominguline häving majanduskasvu veavad.
Enamiku inimkonna ajaloost oli majanduskasvu asemel normiks paigalseis. Kuigi aeg-ajalt tehti olulisi ajutiselt elutingimusi parandanud avastusi, rauges kasv varem või hiljem alati. Viimased kaks sajandit on olnud ses mõttes erandlikud. Maailm on näinud püsivat majanduskasvu, mis aitas paljudel inimestel vaesusest välja tulla ja ladus vundamendi tänapäeva heaolule.
Ajalooline vaade
Poole auhinnast pälvinud majandusajaloolane Joel Mokyr uuris ajalooliste allikate põhjal, millised eeldused on vajalikud tehnoloogilisel progressil põhineva püsiva majanduskasvu tekkeks. Ta leidis, et innovatsiooni iseeneslikuks jätkumiseks ei piisa teadmisest, et miski töötab, vaid on vaja ka teaduslikke selgitusi, miks see töötab.
Mokyr nimetas neid kahte teadmise tüüpi vastavalt ettekirjutavaks ja ettepanekuliseks teadmiseks. Esimene hõlmab praktilisi juhiseid ja retsepte, teine aga süstemaatilist arusaama loodusseadustest. Enne tööstusrevolutsiooni olid need kaks teadmiste haru valdavalt lahus. Inimesed teadsid, et miski toimib, kuid ei osanud seletada, miks. See tegi uutele avastustele ja leiutistele tuginemise keeruliseks.
Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste rakenduste vahele lõi silla alles valgustusajastu, mis omakorda käivitas isevõimenduva teadmiste kogumise tsükli. Lisaks rõhutas Mokyr, et ühiskond peab olema avatud uutele ideedele ja lubama muutusi, sest tehnoloogiline areng seab alati ohtu väljakujunenud huvirühmade positsiooni.
Loov hävitustöö
Auhinna teise poole saanud Philippe Aghion ja Peter Howitt uurisid samuti püsiva kasvu mehhanisme, kuid tegid seda matemaatilise mudeli abil. Oma 1992. aasta artiklis kirjeldasid nad niinimetatud loova hävitustöö protsessi: kui turule tuleb uus ja parem toode, kaotavad vanemate toodete müüjad oma turuosa.
See protsess on “loov”, sest innovatsioon loob midagi uut. Samal ajal on see “hävitav”, kuna vananenud tehnoloogiaga ettevõte konkureeritakse turult välja. See pidev vanade toodete ja tootmismeetodite asendamine uutega ongi püsiva majanduskasvu aluseks.
Laureaadid näitasid, et loov hävitustöö tekitab paratamatult konflikte, mida tuleb ühiskonnas konstruktiivselt lahendada. Vastasel juhul hakkavad väljakujunenud ettevõtted ja huvirühmad, kes kardavad oma positsiooni kaotada, innovatsiooni takistama.
Pikk vaade
Kokkuvõtlikult tuli laureaatide tööst välja, et ajalooliselt oli inimkonna jaoks norm just paigalseis, mitte kasv. Nende töö aitab mõista, millised ohud võivad püsivat kasvu takistada, näiteks turu liigne domineerimine üksikute ettevõtete poolt, akadeemilise vabaduse piiramine või vanade huvigruppide vastuseis muutustele.
Samuti tõi nende uurimistöö esile, et loov hävitustöö tekitab võitjaid ja kaotajaid mitte ainult ettevõtete, vaid ka töötajate seas. See rõhutab vajadust toetada inimesi, kes muutuste tõttu kannatavad, ja aidata neil liikuda uutele, tootlikumatele töökohtadele. Lahenduseks võib olla näiteks nn turvalise paindlikkuse (flexicurity) süsteem, mis kaitseb töötajaid, kuid mitte tingimata nende konkreetseid töökohti.
Möödunud aastal pälvisid auhinna USA majandusteadlased Daron Acemoglu, Simon Johnson ja James Robinson. Nende töö aitab paremini mõista, kuidas tekivad institutsioonid ja milline mõju on neil riikide jõukusele ehk miks on mõned riigid teistest märksa rikkamad.
Nobeli preemiat füüsikas antakse välja alates 1901. aastast. Alates 2023. aastast on Nobeli preemia väärtus 11 miljonit Rootsi krooni (u miljon eurot). Lisaks rahalisele auhinnale saavad laureaadid Nobeli bareljeefiga kuldmedali ja diplomi.