Tegevsportlasi on nimekirjades aga vaid käputäis – Vikerraadio sporditoimetus tuvastas neid viis ja vabandab, kui keegi tunneb, et ebaõiglaselt kahe silma vahele jäi. Välja sõeluti aga pallimängijad Liis Kiviloo ja Eston Varusk, ujuja Ralf Tribuntsov ning vehklejad Nelli Differt ja Irina Embrich.
Nimetatud sportlastest tituleerituim on vehklemise olümpiavõitja ja tänavuste maailmameistrivõistluste pronksinaine, kokku 15 tiitlivõistluste medaliga Eesti kõigi aegade edukaim olümpiaala sportlane Irina Embrich, kes püsib 45-aastasena endiselt tipus.
Lisaks on Embrich muidugi ka klubijuht ja treener ehk tema roll spordis ei piirdu tippatleedi omaga. Keskerakonda on Embrich kuulunud aastast 2009. Tallinna volikoguliikme kogumus on tal samuti olemas.
Embrichi seekordse kandideerimisuudiste avaldamisel kirjutas Keskerakonna Nõmme osakond sotsiaalmeedias, et vehkleja kandideerib volikogu liikmeks, kuna teab omast kogemusest, kui oluline on noortele ja kogukondadele spordi kättesaadavus. Embrich kandideerib, et aidata kaasa Tallinna kui sporti, liikumist ja tervislikku elu võimaldava linna arendamisele.
Kahe aasta taguse Euroopa meistrivõistluste pronksiga sai täiskasvanute tiitlivõistlustel pärjatud teinegi vehkleja Nelli Differt, Tänavu 35. sünnipäeva tähistanud Differt on ka mulluse Pariisi olümpia neljas naine.
Ta kandidaab Haapsalus ja Isamaa nimekirjas. “Haapsalu on olnud kogu aeg mu kodulinn. Olen siin üles kasvanud, koolis käinud ja elan päris mitmeid aastaid siin. Tegelikult kandideerisin ka juba eelmistel kohalikel omavalitsuste valimistel, aga siis oli pigem mu nimekiri lihtsalt seal nimekirjas,” lausus Differt. “Sel korral, kui pakkumine tehti just Isamaa poolt, siis tundsin, et nüüd on õige aeg, kui pärisel soovida pürgida Haapsalu linnavolikokku. Kindlasti ahvatles mind ka see, et meil on väga tugev seltskond Isamaa nimekirjas ja väga hea linnapeakandidaat. See oli üks põhjus, miks jah-sõna ütlesin.”
Miks just nüüd? “Ju ma pidin natuke kasvama. Võib-olla eelmine kord ma ei olnud nii küps selliste sammude tegemiseks. Võib-olla ei olnud nii kindel ka endas, et minus võiks olla teadmisi ja oskuseid ja soovi kohalikku ellu panustada.”
Nelli Differt Autor/allikas: #BizziTeam/ Eva Pavia
Mis on Haapsalu spordis hästi ja mis halvasti? “Väga hästi on see, et meil on palju erinevaid spordialasid. Aeg-ajalt tuleb päris tugevaid tegijaid. Mis on halvasti? Minu kõige suuremad mured on kaks asja. Meil on 30 aastat tagasi ehitatud staadion, mis laguneb. See ei ole enam ei lastele ega ka tippsportlastele sporditegemiseks kõlblik. Teine suur mure – meil ei ole korralikku jõusaali. Need on minu südameasjad, mis võiks olla Haapsalus paremad. Et see sobiks kõigile: lastele, noortele, tippudele, harrastajatele või ka lihtsalt pühapäevasportlastele.”
Sport pole Differti jaoks ainus teema. “Eks sport on põhiline, aga laste ja noorte huviharidus on kindlasti see, mis mind kõnetab ja muidugi meditsiin, milles ise päris palju aastaid töötanud olen. Ma arvan, et need ongi sellised kolm põhilist valdkonda, milles ennast veidi kindlamini tunnen ja mis on südamelähedasemad teemad.”
Igast valdkonnast inimesed võiks kohalikus elus kaasa lüüa. Nad näitavadki meie erinevaid ühiskonnakihte ja see toetab rohkem kohalikku elu.”
Differt ei ütle, et sportlased tingimata peaksid rohkem kandideerima. Küll aga võiks. “Ma ei julge öelda, et peaksid. Pigem see ongi igaühe tunnetus. Kui ta leiab, et tal on tahtmist ja soovi kohalikus elus kaasa lüüa, siis miks mitte? Sportlased on väga hea distsipliini ja pingetaluvusega inimesed. Aga pigem on see väga individuaalne. Alati võiks! Loomulikult! Igast valdkonnast inimesed võiks kohalikus elus kaasa lüüa. Nad näitavadki meie erinevaid ühiskonnakihte ja see toetab rohkem kohalikku elu.”
Liis Kiviloo on Eesti naiste võrkpallikoondist esindanud kahel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril ja kokku 146 mängus. Ta on olnud koondise kapten ja veetnud karjäärist üle kümne aasta välisklubides. Nüüd esindab 34-aastane Kiviloo Rae Spordikool/Viastonit, kellega võitis mullu Balti liiga ja Eesti karikavõistlused. Kiviloo kandideerib Saku vallas valimisliidu Kodu nimekirjas.
“Kolisin kevadel Sakku ja olen viimastel aastatel elanud Mustamäel, aga enne seda olin välismaal pikalt. Iseloomult olen alati olnud aktiivne ja tahan olla kogukonda kaasatud,” lausus ta. “Kuigi Saku vald on mu jaoks justkui uus paik, siis on mul seal päris mitu tuttavat juba ees. Valimisliit Koduga liitusin läbi pikaaegse tutvuse Anna Lutteri, kes on väga aktiivne oma kodukandis. Noor aktiivne naisterahvas. Oli mulle eeskujuks. See oli võib-olla põhiline võimalus saada kaasa rääkida.”
Mis on Saku vallas spordiga hästi ja mis halvasti? “Kui vaatan läbi võrkpalliprillide, siis seda otseselt nii palju ei ole, aga kes ma vaatan seda tegelikult laiemalt. Mind huvitab liikumisharrastus ja miks ise just Saku valla valisin, oligi see, et seal on päris hästi välja arendatud kergliiklusteed ja vabas õhus sportimise võimalused. Aktiivne eluviis on au sees. See ei ole veel ideaalne. Ma elan Saustinõmme külas ja tahaks, et oleks parem ühendus Saku linnaga. Tallinna poole saan.”
Liis Kiviloo Autor/allikas: ERR
“Kui suvel tahan jalgrattaga tööle minna, siis tegelikult on see jumala võimalik ja samas saan nautida seda, et olen looduskeskses keskkonnas,” jätkas Kiviloo. “Ma ei ole linnas, aga mul on ühendatus olemas. Võib-olla see on see, mida saaks spordivaldkonnas edasi arendada ja propageerida tervislikku eluviisi rohkem. Mis mulle Saku vallas meeldis, on päris aktiivne eakate kogukond, kes käib võimlemas ja treenimas. On erinevad spordiklubid noortele… ühesõnaga – igale vanusele ja tahaks seda veelgi edasi viia, sest mõtteviis on seal olemas.”
Ka Kiviloo jaoks pole volikogus huvipakkuv valdkond üksnes sport. “Ma isegi arvan, et kuna tööna tegelen keskkonna- ja sotsiaalteemadega, siis tegelikult seesama, mis rääkisin eakate kohta ja selline üldine kaasatus on minu jaoks oluline. Samuti keskkonnateemad. Miks mulle Saku vald meeldib, ongi see, et on hästi looduskeskne: palju metsa, ilusat loodust, kus saab patareisid laadida. Kindlasti tahan panustada sellesse, et me hoiame seda nii. Ma ütleks, et sport ei olegi põhiline. See tuleb minuga kaasa: tervislik eluviis, puhas keskkond, empaatia ja enda teiste rolli panemine, maailmanägemine nende vaatenurgast. Mis ongi see, miks hoolin kaasatusest ja ligipääsetavusest. Need on kolm põhilisemat teemat, milles tunnen, et saan panustada ja juurde anda Saku vallale.”
Mul on magistrikraad oma valdkonnas. Keegi ei saa tulla mulle ütlema, et olen rumal sportlane.
Kiviloo sõnul on volikogu liikmete seas oluline mitmekesisus. “Ma hästi palju räägin ka naiste õigustest spordis ja üritan olla inimene, kes seda rohkem tähelepanu alla toob. Näen, et kuskil on selgelt ebaõiglane olukord. Ma ei karda seda päevavalgele ja avalikku arutellu tuua. Eri valdkondade inimesi on vaja,” lausus ta.
“Ma olen juba kuulnud seda, mis need noored, neil ei ole ju kogemus ja mis pädevus neil on? Mul on magistrikraad oma valdkonnas. Keegi ei saa tulla mulle ütlema, et olen rumal sportlane. See on ka isiklikuks motivatsiooniks ja väljakutseks. Sportlastele meeldivad väljakutsed. Tõestada, et see ei ole niimoodi! Igasugune mitmekesisus on väga oluline ärimaailmas, aga samamoodi ka poliitikas saab sellest ainult võita. Kuna sport on ühiskonnas olulisel kohal, siis sportlaste kaasamine on ka mingil tasandil oluline. Terve volikogu sportlasi täis – loomulikult mitte! Aga kaasatud võiks ikka olla igas vallas mõned sportlased.”
Eston Varusk on väravavahina Põlva Serviti käsipallimeeskonna raudvara. 16 Eesti meistritiitlit, neist viimased kümme järjest, aga 41-aastane Varusk pole armastatud spordiala endiselt jätnud.
Eston Varusk Autor/allikas: Helin Potter/EKL arhiiv
Pikalt ka Eesti koondist esindanud Varusk mängis just pühapäeval Servitiga eurosarja kohtumist. Kohalikku volikokku kandideerib Varusk kolmandat korda. Ta esindab valimisliitu Võit. “Volikokku ei ole siiamaani sisse saanud kordagi. Tahaks ikkagi kursis olla, mis otsuseid vastu võetakse ja natuke kaasa rääkida,” põhjendas ta ja selgitas ka nimekirja valikut.
“Mulle meeldivad eestvedajad, need on uuendusmeelsed mõtted. On arusaam, et väike Põlva vald hakkab ära hääbuma, midagi tuleb ette võtta kiiremas korras, et me päris otsa ei saaks ega osaks Võru- või Tartumaast ei saaks.”
Mis on spordis hästi ja halvasti? “Hästi on nii, et saalid on enam-vähem korras, võimalused on olemas. Aga halvasti on see, et lapsi jääb üha vähemaks. Võibki lõpuks saatuslikuks saada ükskõik, mis spordialale meil seal Põlvas,” vastas ka ettevõtjana tegutsev Varusk ja lisas, et spordi kõrval soovib ka tema teiste asjadega kursis olla ja kaasa rääkida.
Kas sportlasi võiks olla poliitikas rohkem? “Ma arvan, et need, kel midagi öelda on, on ju figureerinud. Erki Nool näiteks. Neid võiks ju alati rohkem olla. Eks neil ikka on midagi öelda, nad on maailma näinud ja ma usun küll, et võiks.”
31-aastane ujuja Ralf Tribuntsov, kes kandideerib Narva-Jõesuu linnas Isamaa nimekirjas, võistleb hetkel edukalt USA-s ja ei soovinud valimistega seonduvat kommenteerida.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised kestavad 13.-19. oktoobrini.