Alates esmaspäevast saab anda oma hääle eelistatud kandidaadile kohalike omavalitsuste valimistel. Mõistagi räägitakse sel ajal poliitikast rohkem ja minulgi on tulnud nii eravestluses kui mõistagi meediaga suheldes vastata mitmetele valimisi puudutavatele küsimustele. Sestap mõtlesingi teha kommentaari enim küsitud küsimustest.
1. Kes võidab valimised?
See on vist eravestlustes kõige populaarsem küsimus. Ja kergendustundega olen saanud sellele vastata: “Ma ei tea!” Õnneks elame demokraatlikus riigis, kus valimistulemused pole ette teada ning lõplik otsustusõigus on valijal, mitte politoloogil või kellelgi kolmandal.
Mõistagi, mida lähemale jõuab valimispäev, seda rohkem on meil infot, mille põhjal tulemusi ette aimata. Näiteks avaliku arvamuse uuringud, mis valimiseelistust puudutavad, või info selle kohta, millised erakonnad ja kui agaralt kuskil kampaaniat teevad. Aga lõpuks taandub kõik sellele, millised valijad oma hääle sedelikasti poetavad, ja kes jäävad kõrvale.
2. Kas minu hääl läheb raisku, kui minu valitud valimisnimekiri või kandidaat valituks ei osutu?
Eestis on ka kohalikel valimistel valimiskünnis, mis tähendab, et need valimisnimekirjad, mis oma ringkonnas koguvad vähem kui viis protsenti häältest, üldjuhul esindatuks ei saa.
Tõsi, kui mõnes väikse toetusega nimekirjas on üks tõeline staarpoliitik, kelle taha koondub palju hääletajaid, on tal võimalik saada isikumandaat. Näiteks Narvas, Pärnus või Saaremaa vallas, kus jagatakse üle 30 mandaadi, piisab valituks osutumiseks sellest, kui ühel kandidaadil õnnestub kokku koguda veidi üle kolme protsendi kõigist antud häältest.
Seevastu Tallinnas, kus on kokku kaheksa eri valimispiirkonda, on isikumandaadi latt üpris kõrge (kõigi antud häälte arv tuleb jagada konkreetse valimisringkonna mandaatide arvuga). Ning kui hääled jagunevad nimekirja lõikes rohkemate kandidaatide vahel, tuleb ka nimekirjal tervikuna koguda viis protsenti häältest üle terve linna. Seega on väiksematel nimekirjadel esindatud saada küllalt keeruline.
Teisalt, mis saab siis, kui minu kandidaat või erakond siiski valituks ei osutu?
Eesti valimissüsteem toimib selliselt, et kuigi me anname otseselt hääle konkreetsele kandidaadile, siis kaudselt anname hääle ka nimekirjale tervikuna. Kui nimekiri jõuab üle künnise, aga konkreetne kandidaat ei kogu piisavalt hääli, annab minu hääl kaudselt võimaluse saada esindatuks mõnel populaarsemal sama nimekirja kandidaadil või kandidaadil, kelle erakond on nimekirjas kõrgemale kohale seadnud.
Kaudselt aga lisab minu antud hääl siiski kaalu ka valituks mitteosutunud poliitikule, sest see, kui palju õnnestub tal hääli tuua nendel valimistel, hakkab mõjutama näiteks seda, kui mõjukas on ta oma erakonnas laiemalt, või näiteks, milline on tema asetus järgmiste valimiste nimekirjas. Rääkimata tema isiklikust motivatsioonist poliitikas edasi osaleda. Seega on poliitikule iga saadud hääl poliitiline kapital.
3. Kas valimisprogramme on mõtet lugeda? Seal lubatakse ju maa ja ilm kokku, aga lõpuks jääb suurem osa asju ikkagi tegemata.
Tõepoolest, ka kampaaniakommunikatsiooni praktikud, näiteks Lionel Zetter, nendivad, et ennekõike on valimisprogramm instrument erakonna aktivistide jaoks, kes saavad end kurssi viia erakonna kogu poliitilise pakkumise spektriga, ning seda siis valijale lähtuvalt tolle huvidest tutvustada. Muu kampaaniakommunikatsioon on see, mis peaks ära märkima, millised teemad on konkreetse valimisnimekirja või kandidaadi jaoks kõige olulisemad.
Samas annab valimisprogramm meile valijatena selgema aimduse valimisnimekirja kui terviku väärtustest ja prioriteetidest, mis tagab kindlustunnet olukorras, kus minu hääl võib kaudselt aidata valituks osutuda mõnel teisel sama nimekirja kandidaadil.
4. Millised küsimused on üldse kohaliku omavalitsuse pädevuses ja mida lubades ajavad poliitikud meile üksnes kärbseid pähe?
Kohalik omavalitsus tegeleb põhiliselt avaliku ruumi planeerimisega, sotsiaalhoolekande ning koolieelse ja põhikooli taseme hariduse pakkumisega, kohaliku kultuuri- ja spordielu korraldamise ning kommunaalteenuste korraldamisega, näiteks vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, ühistranspordi ja linnaruumi korrashoiuga.
Kuidagi ei saa me kohalike omavalitsuste valimistel mõjutada toiduainete käibemaksu või maksuküüru kaotamist, automaksu, või pöörata tagasi üleriigilisi poliitikaid nagu eestikeelsele koolile üleminekut. Küll aga saab kohalik omavalitsus eelarvevahendite olemasolul võtta mõningaid aktivistlikumaid rolle, näiteks pakkuda tugimeetmeid juhuks, kui mõni riiklik reform selle omavalitsuse elanikke negatiivselt peaks mõjutama, püüda elavdada kohalikku ettevõtlust või ka rajada näiteks kohaliku gümnaasiumi. Tõsi, kõigi selliste lubaduste korral peaks väga hoolikalt üle vaatama, mille arvelt tuleb selleks vajaminev raha.
5. Kas nendest valimistest tuleb vene mäss, nagu kirjutas möödunud nädalal Postimees?
Kolmandate riikide kodanike valimisõiguse kaotamine võib tõepoolest aktiveerida teatud valijarühmi, iseäranis nn halli passiga Eesti inimesi, kelle valimisaktiivsus on üldiselt olnud tagasihoidlik, ja kellel on tänavustel valimistel viimane võimalus osaleda, kui neil just vahepeal Eesti kodakondsust ei õnnestu omandada. Aga mäss? Tõenäoliselt oli selle artikli eesmärk ennekõike aktiveerida eestikeelseid valijaid.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.