Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe ütles Tokyos toimunud maailmameistrivõistluste järel, et alaliit peab võistlusi korraldades aina enam mõtlema ilmastikutingimuste peale.
Pühapäeval tõmmati joon alla Tokyos toimunud kergejõustiku MM-ile, mille vältel oli üheks suureks jututeemaks ilmastikutingimused – sportlased heitlesid kõrge temperatuuriga ja õhuniiskus ei teinud asju kuidagi lihtsamaks.
Kergejõustikuliidu president Sebastian Coe tunnistas pärast MM-i, et osad alad, eriti maraton, leiavad tulevikus võistluskalendris uue koha. “See ei ole muidugi lihtne, sest me võistleme ka sügisel ja varatalvel linnades, kus on ikka väga kuum. Aga ma usun, et see peab ühel hetkel juhtuma ja see on pigem varem kui hiljem,” sõnas Coe.
Tema sõnul on alaliit teinud uuringu, milles väitis 70 protsenti sportlastest, et kliimamuutus ja kõrged temperatuurid on juba nende treeninguid ja ettevalmistust mõjutanud.
“Valitsused on meile vastu tulnud, aga ma ei näe teist valikut. Me peame kollektiivselt olümpiaala ning ilmselt terve olümpialiikumisega rahvusvahelise võistluskalendri ümber kujundama,” ütles Coe. “Ma ei ole kindel, et me peaks laskma oma kestvussportlastel võistelda aegadel, kui nende võimed on piiratud. Pealegi võib see ohtlikuks kujuneda.”
Tokyo MM-il nihutati näiteks maratoni ja käimise algusaegasid varasemaks, raja ääres oli erinevaid jahutusmeetmeid ja arstiabi oli kiiresti kättesaadav, kuid ega see kuigi palju ei aidanud, sest temperatuurid küündisid ikkagi 35 kraadi juurde. Raskeid olusid nentisid ka Eesti maratoonarid Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov. Meeste maratoni stardinimekirjas oli 90 sportlast, finišijoone ületas neist 66. 73-st maratoni startinud naisest ületas finišijoone 63.