MTÜ Elu Dementsusega viis koostöös Turu-Uuringute AS-iga läbi küsitluse, et uurida Eesti inimeste kokkupuuteid dementsusega ning valmisolekut diagnoosist rääkida. Tulemused näitavad, et dementsus puudutab juba praegu väga suurt osa ühiskonnast – 35% Eesti täiskasvanutest on dementsusega kokku puutunud.
Neist 20% ehk hinnanguliselt üle 200 000 inimese on kokku puutunud dementsusega oma peres või lähedaste kaudu ning veel 15% tuttavate või kaugemate sugulaste kaudu.
Haigus, millest ei räägita
Kuigi dementsus puudutab paljusid Eesti inimesi, räägitakse diagnoosist endiselt pigem kitsas ringis. Kui vastajatel diagnoositaks dementsus, räägiks sellest avatult vaid 28% inimestest. Enamik ehk 54% jagaks infot ainult lähedastega ning ligi iga kümnes inimene hoiaks diagnoosi pigem või kindlasti enda teada.
Kui vastajatel diagnoositaks dementsus, räägiks sellest avatult vaid 28% inimestest.
„Dementsus ei ole ainult üksikute perede mure – see puudutab väga suurt osa Eesti inimestest. Uuring näitab, et inimesed ei tunne end veel piisavalt turvaliselt dementsusest rääkides. See näitab, et peame rohkem rääkima dementsusest kui haigusest, selle keerukusest ja eripäradest – et väheneksid hirm, sildistamine ja kasvaks mõistmine,“ sõnas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige Chris Ellermaa.
Samas näitab uuring, et nooremad inimesed suhtuvad dementsuse teemasse märksa avatuma hoiakuga kui vanemad põlvkonnad. Vanuserühmas 18–24 aastat räägiks diagnoosist avatult 44% vastanutest ning 35–49-aastaste seas 34%. Vanuserühmas 75+ räägiks diagnoosist avatult aga vaid 11% inimestest.
„Nooremate inimeste suurem avatus näitab, et oleme õigel teel ja ühiskondlikud hoiakud on muutumas. Sellest hoolimata vajavad inimesed endiselt rohkem teadmisi, tuge ja turvalist ruumi, et dementsusest rääkida ilma hirmu või häbitundeta,“ lisas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige Seidi Soini-Lillipuu.
Haiguse kiire tõus
Teema aktuaalsust kinnitab ka Alzheimer Europe’i värske 2025. aasta raport, mille järgi kasvab dementsusega inimeste arv Eestis lähikümnenditel märgatavalt.
Kui 2025. aastal elab Eestis hinnanguliselt umbes 26 800 dementsusega inimest ehk ligi 2% elanikkonnast, siis 2050. aastaks tõuseb see arv prognooside kohaselt enam kui 36 700 inimeseni. See tähendab umbes 37% kasvu vähem kui 25 aastaga. Kogu Euroopas kasvab dementsusega inimeste arv aga 64%.
Kõige kiiremini suureneb dementsuse levik vanemates vanuserühmades. Näiteks üle 90-aastaste seas kasvab dementsusega inimeste arv prognoosi järgi praeguselt umbes 6200 inimeselt enam kui 11 500 inimeseni. Samuti näitavad prognoosid, et suurema osa dementsusega inimestest moodustavad naised, mis on seotud pikema elueaga.
Euroopa raporti järgi on dementsuse peamine riskitegur vanus ning elanikkonna vananemine tähendab, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid peavad lähiaastatel muutustega kiiresti kohanema. Raporti autorid kinnitavad, et vaja on rohkem investeeringuid varajasse diagnoosimisse, hooldusteenustesse, spetsialistide väljaõppesse ja lähedaste toetusse.
MTÜ Elu Dementsusega sõnul näitavad nii Eesti uuring kui Euroopa prognoosid, et dementsus ei ole tulevikuprobleem, vaid juba praegu väga paljusid inimesi puudutav ühiskondlik küsimus. Selleks, et inimesed julgeksid abi otsida ja diagnoosist rääkida, tuleb jätkata teadlikkuse tõstmist ning vähendada haigusega seotud stigmat.
Küsitlus viidi läbi 2.–8. aprillini 2026 Omnibuss-uuringu raames. Küsitluses osales 1010 Eesti elanikku vanuses 18+ ning valim oli Eesti täiskasvanud elanikkonna suhtes esinduslik.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (10)