Tihe linn ei tähenda, et linna kõik ruutmeetrid peavad olema maksimaalselt täis ehitatud. Suisa vastupidi, see tähendab tühja ruumi rakendamist mitmeotstarbeliselt, kirjutab Reigo Randmets.
Viimane poolaasta on toonud mõningasi edenemisi. Põhja-Tallinna üldplaneering sai vastu võetud mõned nädalad tagasi, arendusprotsessid on läinud kiiremaks ning otsustusõigus liikunud poliitilistelt positsioonidelt ametnikele. Ka koostöö linnavalitsusega on aegade parimaid, sest ühiselt tegutsemises nähakse võitu kõigile. Et teema on aktuaalne, peegeldub ka valimiste sõnumites: vajadus tihedama linna ja kiiremate menetlusprotsesside järele kostub pea kõigi erakondade loosungitest.
Tihe linn ei tähenda tornhooneid
Linn ei saa tihedam, kui puudub tervikvaade. Menetlusaegade vähenemise baasaluseks on ühised kokkulepped ja nägemus linna arengust ehk üldplaneering. Viimase puudumisel linnaruumi kasvatada, muuta või tihendada ei ole mõistlik. Kui üldplaneeringut ei ole, tähendab iga uus planeering üldplaneeringu jupphaaval muutmist.
Tihe linn ei tähenda, et linna kõik ruutmeetrid peavad olema maksimaalselt täis ehitatud. Suisa vastupidi, see tähendab tühja ruumi rakendamist mitmeotstarbeliselt. Ehk lahendusi, mis soosiksid erinevaid elamisviise ja mis täidaks erinevaid vajadusi, tervise- ja pereteenustest elamis- ja büroopindadeni, rohealadest sujuva liikluseni. Tallinna potentsiaal on väga suur, kuid linnaplaneerimine on liialt kaua olnud tükkhaaval lähenemises kinni.
“Nii saaks algatamisotsus sündida 30 päevaga, nagu seadus nõuab, ja ehituslubadeni ei kuluks aastaid.”
Kõnelesime teemast Tallinna linnavalitsusega kevadel. Arendajate ettepanekul lihtsustaks protsessi, kui esmase planeeringu algatuse saaks esitada ühe A4 suurusel dokumendil, tuginedes üldplaneeringule. Nii saaks algatamisotsus sündida 30 päevaga, nagu seadus nõuab, ja ehituslubadeni ei kuluks aastaid, nagu on olnud pikaaegne praktika. Hipodroomi kvartali ehitusloa saamiseni läks näiteks kuus aastat.
Kinnisvaras kehtib lihtne tõde, et aeg on raha. Kui planeeringu algatamisest ehitusloani läheb aastaid, kasvab pelgalt ootamise tõttu kinnistu hind. Teeme lihtsa arvutuse: kui esialgne ehitusõiguse hind on 500 eurot ruutmeetri kohta, siis viie aastaga on see kasvanud 900 euroni ja kümne aastaga 1500 euroni ruutmeetri kohta. See kandub otse korterite hindadesse ehk hinnatõusu veab suuresti veniv bürokraatia.
Selle tulemust näeme hästi turukäitumises. Tallinna lähivallad on oma menetlustes kiiremad ning kodude hinnad on sealsetes uusarendustes soodsamad. Kodusid ostetakse lähivaldadesse praegu 30 protsenti enam kui Tallinna uusarendustesse. Ja mis siin imestada, kui lähivallas saab sama raha eest toa või kaks rohkem.
Iga linnast eemale koliva perega kaotab Tallinn ka maksutulu, kuid et enamus sealsest elanikkonnast töötab Tallinnas, jääb pealinnale taristuhalduse kulu ja valglinnastumise kasvades see vaid kerkib.
Lisaks vajame läbipaistvat menetlussüsteemi, kus kogu protsessi kulg oleks nähtav nii ametnikele kui arendajatele – just nagu see toimib ehituslubade menetlemisel riiklikus ehitisregistris (EHR). Arendajad takerduvad praegu endiselt ametkondade bürokraatiasse või kohtavad sootuks vastuseisu. Läbipaistvus suurendaks ametnike vastutust, lubadused ja kooskõlastused oleksid siduvad ning otsustel reaalne kaal.
Arendajate ja linna koostöö on hädavajalik
Tihedam, mitmefunktsiooniline linnakeskkond, kus elu ja ärid põimuvad, teeks ühena elamispinnad taskukohasemaks, aga mitte ainult, tihedam linn on ka jätkusuutlikum, soosides rattasõitu ja ühistransporti. Arendajad ootavad linnalt terviknägemust ja oleksid valmis kaasa mõtlema. Kellegi huvi ei ole öised pimealad, mis on aga reaalsus, kui koduostja teeb taskukohasema valiku linnast väljas või jätkub tükati planeerimine.
Arendajad ja linn ei ole vastaspoolel, meie eesmärk on ühine. Meil on visioon ja soov panustada kaasaegsesse elavasse Tallinna. Tulevane linnavalitsus võiks moodustada koostööplatvormid, kus arendajad on neile partnereiks, mitte pelgalt kooskõlastust ootavad taotlejad.
Kui tahame, et noored pered suudaksid Tallinnas kodu osta, peab töös olema rohkem projekte, menetlused kiiremad, kunstlikke kulusid vähem ja strateegiline vaade linna arengule selge.