Nende tööde keskmes on innovatsioon, kultuur ja majanduskasv – kuidas ideed ja institutsioonid kujundavad pikaajalist majanduslikku arengut, tõdes Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori akadeemik Urmas Varblane.
Joel Mokyr on majandusajaloolane, kelle uurimistööd selgitavad, kuidas kultuurilised väärtused ja teadmiste levik kujundasid Euroopa majandusliku edu aluseid. „Tema keskne teos „A Culture of Growth“ näitab, et Euroopas aitas poliitiline ja kultuuriline mitmekesisus kaasa „ideede turu“ tekkimisele – teadlased ja leiutajad said vabalt liikuda, ideid arutada ja arendada,“ selgitas Varblane.
Mis loob majanduskasvu?
Mokyri töö rõhutab, et mitte ainult tehnoloogia ja kapital ei loo majanduskasvu, vaid ka see, kuidas ühiskond väärtustab teadmisi, teadlasi, ideede juhtimist ja konkurentsi ideede turul. „Mokyr võrdleb sageli Euroopa olukorda teiste kultuuride või suurriikidega (näiteks Hiinaga), kus poliitiline tsentraliseeritus ja kontroll võimu poolt on pidurdanud mõtete ja ideede vaba liikumist ning kriitilist mõtlemist.“
Philippe Aghion ja Peter Howitt on aga Varblase sõnul andnud olulise panuse endogeense majanduskasvu teooria arengusse, tuues fookusesse innovatsiooni kui majanduse sisemise jõuallika. „Nad on arendanud edasi Joseph Schumpeteri „loova lammutamise“ ideed, mille järgi uued ettevõtted ja tehnoloogiad tõrjuvad välja vananenud tootmisviise ja ideid,“ märkis Varblane.
Nende loodud Aghion–Howitti kasvumudel näitab akadeemiku sõnul, et majanduskasv tuleneb pidevast innovatsiooniprotsessist, kus ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse, et saavutada ajutine tehnoloogiline eelis. „Samas loovad edukad uuendused alati kaotajaid – vanad ettevõtted ja tehnoloogiad peavad taanduma, mis teeb majanduskasvu dünaamiliseks, kuid ka ebavõrdsust suurendavaks protsessiks.“
Aghioni ja Howitti tööd näitavad Varblase sõnul, et pikaajaline majanduskasv sõltub sellest, kui hästi riigid ja institutsioonid suudavad tasakaalustada innovatsiooni, konkurentsi ja sotsiaalset kaitset – et loova lammutamise protsess toidaks majandust, mitte ei pidurdaks seda.
Äärmiselt aktuaalsed
Urmas Varblane nentis, et Eesti majanduse puhul räägitakse samuti „klaaslaest“, mis pärsib majanduskavu ja millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust. „Selles mõttes on tänavuste laureaatide tööd äärmiselt aktuaalsed,“ nentis ta.
Mokyri ideed rõhutavad tema sõnul, et haridus, teaduse väärtustamine ja kultuuri avatus uutele ideedele on majanduse pikaajalise arengu eeltingimus. Aghioni ja Howitti teooriad tuletavad aga meelde, et liigne turu kontsentratsioon, vähene konkurents või ebaühtlane ligipääs kapitalile võivad luua „klaaslae“, mis piirab ettevõtete ja inimeste potentsiaali.
„Eesti majandusteadlastele ja poliitikutele on nende töö meeldetuletus, et püsiv majanduskasv nõuab nii innovatsiooni toetavat kultuuri kui ka konkurentsi ja avatust, mis lubab uutest ideedest päriselt kasu saada.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)