Kuriteo ohvriks langemise asjaolusid selgitatakse järelevalvega kolmes etapis, muuhulgas kultuuriministeeriumi poolt. Ministeerium algatas haldurjärelevalve tegevustoetuse kasutamise kohta ja selleks, et saada ülevaadet MTÜ üldisest toimimisest, finantskontrollist, infoturbe meetmetest ning reguleerivatest sisekordadest.
Finantsülevaate tellib liit finantskontrolli ettevõttelt Klaar.me. „Klaar.me on viinud lõpule diagnostika finantsprotsessidele ning koostanud analüüsi, mida tutvustatakse liidu volikogule 08. juunil. Lisaks tuleb läbi viia MTÜ juhtimistasandi hoolsuskohustuse analüüs, läbiviijat praegu otsime,“ teatas liit.
Pangamakseid kinnitavad nüüd juhatuse liikmed kahe allkirjaga, raamatupidajad valmistavad makseid ette.
Raamatupidamise juhtimise ja kaasajastamise on alates 25. maist üle võtnud Klaar.me, pakkudes finantsjärelevalvet koos raamatupidamisega. Meeskonnaga liitub ka finantsanalüütik, kes paneb kokku igakuise tulude ja kulude kokkuvõtte. Pangamakseid kinnitavad nüüd juhatuse liikmed kahe allkirjaga, raamatupidajad valmistavad makseid ette.
Kultuuriministeeriumi infoturbe juht Triin Nigul nõustab liitu küberturvalisuse küsimustes ning sellekohased parandusettepanekud esitab kunstnike liit ka volikogule.
Lisaks on liidu president Maarin Ektermann suhelnud juhtunu arutamiseks pankade esindajatega – kohtunud Swedbanki pettuste tõkestamise osakonna juhi Eero Ergmaga ja suhelnud SEB panga pettuste ennetamise osakonna juhi Heigo Tarkiga. Mõlemad pangad alles uurivad, miks antud petuskeem nende monitooringusüsteemidest läbi läks.
Võimalused kahju korvata
29. mail maksis liit välja kunstnikupalgad ning täna makstakse välja loometoetused. Lähitulevikus palkade ja toetuste maksmiseks on liidu kriisikomisjon otsustanud uurida võimalust võtta hüpoteegi ehk kinnisvara tagatisel laenu. Laenupakkumised esitatakse otsustamiseks liidu volikogule.
Samuti on paika pandud, kuidas ja millal toimub liidu kunstikogu teoste müük. „Tahame seekord müüa teosed avalikul oksjonil, mis toimub 8., 9. ja 10. oktoobril ARSi ruumides ja virtuaalselt koostöös Eesti Kunsti Oksjonid platvormiga. Oksjonile eelneb teoste eksponeerimine. Konkreetseid teoseid veel välja valitud ei ole, kavas on kaasata eksperte,“ märgiti liidu kodulehel.
„Oksjonil müüdud teoste autoritele või nende järeltulijatele maksame ka järelturule kohast protsenti. Teoste valikul lähtume sellest, et igalt kunstnikult jääks EKLi kunstikogusse alles vähemalt üks teos ning säiliksid ka teosed, kus kunstnikud kujutavad kunstnikke või kunstielu. Ideaalis tahaksime selles suunas tulevikus ka kogu täiendada. Esimese valitud teoseid tutvustava ringi teeme muuseumitele,“ teatas liit.
Ühe sammuna võidakse korraldada oksjon ka kunstnike annetatud teoste müümiseks. „Kuna meie käest on palju ka uuritud, kas ja kuidas kunstnikud saaksid liitu toetada, siis võimalus oleks annetada oma teos oksjonile – saaksime näiteks ühe päeva pühendada just nendele teostele.“
Samuti juhib liit tähelepanu, et neid saab toetada ka ostes kunsti liidu müügisalongidest Draakoni galeriis ja ARSis. Teoste müügituludelt läheb 60% kunstnikule ning 40% liidule.
Kunstnike liidu volikogu koguneb 8. juunil, et võtta vastu otsused muuhulgas raamatupidajate, juhatuse volituste ning võimaliku erakorralise suurkogu kohta.
18. mail sai avalikuks, et kunstnike liit on langenud ulatusliku finantspettuse ohvriks. Liidu pearaamatupidaja langes telefonipetturite küüsi ning võimaldas kurjategijatele ligipääsu nii enda kui ka liidu kontodele. Kelmid varastasid nõnda liidu kontodelt ligi 700 000 eurot.
Vaid nädal hiljem, 25. mail pidas politsei Maardus kinni 22-aastase Leedu ja 21-aastase Eesti kodakondsusega mehe, keda kahtlustatakse Eesti kunstnike liiduga seotud kelmuses osalemises. Prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal võeti mehed kaheks kuuks vahi alla.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)