Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsi ja veebruariga töötleva tööstuse tootmise vähenemine. «Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise kaheksa protsendi suurune kahanemine, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõju tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve,» lisas Kadarik.
Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9 protsenti, metalltoodete tootmine 6,5 protsenti ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 9,5 protsenti. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise kasvu taga oli peamiselt sideseadmete toodangu suurenemine, metalltoodete puhul metallkonstruktsioonide tootmise kasv. Väikest kasvu jätkas ka elektriseadmete tootmine (0,9 protsenti).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta aprillis 66,8 protsenti välisturule, märtsis oli see osakaal veidi suurem.
Võrreldes 2025. aasta aprilliga suurenes töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel 1,9 protsenti. Toodangu müük siseturule kahanes 0,8 protsenti, müük ekspordiks aga suurenes 3,6 protsenti.
Foto: Statistikaamet
Töötleva tööstuse tööstustoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta vastava kuuga (tööpäevade arvuga korrigeeritud).
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti aprillis võrreldes märtsiga tööstuses kokku 1,2 protsenti rohkem toodangut, töötlevas tööstuses jäi tootmine samale tasemele.
Energeetika toodang vähenes aprillis püsivhindades 14,9 protsenti, koguseliselt (MWh) kahanes elektri tootmine aastaga 23,9 protsenti, kuid soojuse tootmine suurenes kolm protsenti. «Elektri tootmise kahanemise taga on suuresti impordi kasv,» lisas Kadarik.
Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla tõdes oma kommentaaris, et Eesti töötleva tööstuse ekspordivõime on jätkuvalt madal. «Siin mängivad rolli nii Hiina agressiivne ekspordipoliitika, Euroopa Liidu väga nõrk vastus, Venemaa sanktsioonid ja meie endi kõhklev tööstuspoliitika. Võimalusi kasvada töötleval tööstusel on sel aastal seoses majapidamiste suurema tarbimise ning riigi kaitsevaldkonna tellimustega,» ütles ta.