Venemaa valitsus vähendas piiranguid reservväelaste kasutamiseks välismaal. See võimaldaks Ukrainas sõdimiseks juurde saada eri hinnangutel üks kuni kaks miljonit sõdurit.
Venemaa valitsuskabinet kiitis heaks kaitseministeeriumi esitatud seadusemuudatuste eelnõu, mis lubab kasutada niinimetatud aktiivset reservi sõjalistel operatsioonidel väljaspool Venemaad ilma Kremli ametliku mobilisatsioonikäsu või sõjaseisukorra väljakuulutamiseta.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Igor Gretski sõnul tähendab see, et Venemaa kaitseministeeriumil ei jätku enam inimesi, et hoida pealetungi tempot Ukraina territooriumil.
Gretski lisas, et üks võimalus oleks võitlejaid juurde palgata, aga neid inimesi on aina vähem, kes on valmis selle raha eest sõtta minema, tasu tõstmiseks ei ole aga Venemaal raha. Poliitilistel põhjustel ei taheta ka uut mobilisatsiooni välja kuulutada. Sõdurite arvu suurendamiseks otsustati seega kaasata reservväelased. Otsus puudutab niinimetatud aktiivreservi.
Gretski selgitas, et Venemaal on kaht liiki reservi: üldreserv, kuhu kuuluvad kõik teatud vanuseni, ja aktiivreserv.
“Need on vabatahtlikud reservväelased, kellel on sõjaväes teenimise kogemus ja kes on sõlminud kaitseministeeriumiga kokkuleppe, et nad saavad iga kuu veidi raha ning on kohustatud osalema õppustel ja erikogunemistel. Õppused toimuvad igal aastal ja kestavad kuni 30 päeva,” selgitas Gretski.
Muudatuse kohaselt on edaspidi õppuse kestus kuni 60 päeva ja reservväelasi võib kasutada ka väljaspool Venemaa piire.
“Ma usun, et Vene kaitseministeerium tahab esiteks muuta need reservväelased sõjaliseks jõuks Ukrainas ja teiseks neid veenda, et vähemalt osa neist allkirjastaks kaitseministeeriumiga pikaajalise lepingu,” lausus Gretski.
Vene riigiduuma liikmete väitel on aktiivreservis ligi kaks miljonit inimest, Igor Gretski hinnangul aga siiski vähem.
“See on riigisaladus. Aga mina näen seda nii, et tegelikult võib neid olla vähem kui üks miljon ja on ebaselge, kui paljud neist allkirjastavad lõpuks alalise lepingu kaitseministeeriumiga,” ütles Gretski.
Siiani on olnud juttu, et Venemaal ei jätku praegu jõudu ega vägesid mujale saatmiseks. Gretski hinnangul peaksid Baltimaad ja Poola küll valvsust säilitama, aga Venemaa keskendub vaatamata reservi kaasamisele ikka Ukrainale.
“Muidugi võib see Balti riikidele või Poolale muret tekitada, aga Venemaa kaitseministeeriumi algatuse peamine siht on saavutada oma eesmärk Ukrainas,” ütles kaitseuuringute keskuse teadur Gretski.