Augusti lõpuks ulatus Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk 342 miljoni euroni ehk 0,8 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tänu juriidilise isiku tulumaksu heale laekumisele oli puudujääk 207 miljoni euro võrra väiksem kui mullu samal ajal, mil see ulatus 1,4 protsendini SKP-st.
Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve eelarvepuudujääk ulatus augusti lõpuks 381 miljoni euroni. Jaanuaris juriidilise isiku tulumaksu erakorralise laekumise tõttu ülejäägis olnud positsioon jõudis märtsis tulumaksu tagastuste tõttu puudujääki, mis augustis veel pisut süvenes. Samas on selle aasta puudujääk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 231 miljoni euro võrra väiksem, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Maksutulude laekumine ületas augustis nii eelarves kui uues majandusprognoosis oodatud taset. Kaheksa kuu kokkuvõttes ületab laekumine samuti eelarveootusi, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule, ütles Kütt.
Ka mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset, seda nii välistoetuste kui ka kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu, mis tulenes muuhulgas sõidukite registreerimistasu kehtestamisest.
Sotsiaalkindlustusfondidele lõppes august puudujäägiga 35 miljonit eurot. Tervisekassa osa sellest oli enamik, 48 miljonit eurot. Puudujääk on kooskõlas suvise majandusprognoosiga, millega oodatakse aasta lõpuks ligi 122 miljoni eurost defitsiiti. Seda põhjustab tervishoiutöötajate kiire palgakasv, suurenenud nõudlus teenustele ning elanike ootus, et ravijärjekorrad ei pikene, selgitas Kütt.
Töötukassa oli augusti lõpuks 14 miljoni euro suuruses ülejäägis, aasta esimestel kuudel oli väike puudujääk. Eelarvepositsioon eelduslikult püsib, suveprognoosi ootus on aasta lõpuks püsida tasakaalus. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli augustis 6,3 protsenti, eelmisel aastal samal ajal oli see 6,9 protsenti. Samuti on töötus väiksem kui viimasel kolmel aastal samal ajal.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis augusti lõpuks 74 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 35 miljoni euro võrra. Augustis eelarvepositsioon halvenes kulude kasvutempo kiirenemise tõttu.
Riigieelarve kogukulude maht kasvas augustis aastaga 10,3 protsenti peamiselt investeeringute ja majandamiskulude tõttu, ütles Kütt.
Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus augustis 1,41 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta augustiga võrreldes 131,9 miljonit eurot ehk 10,3 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid augustis aastaga 103,7 miljonit eurot, mis teeb augusti kulude mahuks 914,3 miljonit eurot. Eelarvepositsiooni mõjutavate kulude kumulatiivne maht oli augusti lõpuks 7,794 miljardit eurot.
Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi augustis 1,6 miljoni euro eest rohkem kui mullu samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti augustis 14,5 miljoni euro võrra rohkem, millest 13,5 miljonit tuli vanaduspensionidest.
Välismaiseid toetusi vahendati augustis eelneva aastaga võrreldes 24,4 miljoni euro võrra enam.
Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes augustis 126,3 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,5 protsenti. Palgakulude aastast kasvu vedasid augustis riigikaitse valdkond ja eripensionide väljamaksete suurenemine.
Majandamiskulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes augustis 32,1 miljonit eurot kaitseotstarbeliste kulutuste ja käibemaksumuudatuse tõttu. Kaheksa kuuga on kaitseotstarbeliste vahendite kasutus 32,2 miljoni euro võrra suurem kui mullu samal ajal.
Investeeringute maht kasvas augustis 48,9 miljonit eurot, sealhulgas tehti riigikaitse valdkonnas mullusega võrreldes 41,4 miljoni euro võrra rohkem investeeringuid. Kaheksa kuuga on investeeringuid tehtud 165,6 miljonit eurot rohkem, neist enamik ehk 152,1 miljonit eurot kaitsevaldkonda. Lisaks on kasvanud ka kulutused sisejulgeoleku parandamiseks.
Edasiantud maksutulud suurenesid augustis 26 miljoni euro võrra ehk 6,7 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, ravikindlustuse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete tõttu.