Kliimaministeerium soovib lubada maanteedele pikemad ja raskemad autorongid, aga nendest möödumine eeldab 100 meetrit pikemat vaba teelõiku.
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis lubaks eriloa alusel Eesti teedele senisest oluliselt pikemad ja raskemad autorongid. Alates 1. jaanuarist võiks ministeeriumi plaani järgi teatud maanteedel liikuda kuni 25 meetri pikkused ja 60-tonnise massiga autorongid. Neid tuntakse Euroopa moodulsüsteemi nime all.
Autorongide lubamise eesmärk suurendada on vedude efektiivsust ja vähendada keskkonnamõju. Nimelt saab pikema autorongiga vedada kuni veerandi võrra rohkem kaupa. Kuna sama kaubakoguse transportimiseks on vaja teha vähem sõite, väheneb ka kütuse-, aja- ja tööjõukulu.
Niiviisi oleks Eesti veotingimused konkurentsivõimelisemad võrreldes Skandinaavia riikidega, kus sarnased autorongid on juba kasutusel.
Transpordiameti tellitud uuringute kohaselt on peamine lisanduv oht pikemate autorongidega seotud möödasõiduga 1+1 maanteedel. Nii näiteks nõuab 25 meetri pikkusest autorongist möödasõit võrreldes tavapärase 17-meetrise poolhaagisega oluliselt pikemat aega ja vahemaad.
Seletuskirja järgi on pikemast autorongist möödumiseks vaja 90 kilomeetrise tunnikiirusega alas 100 meetrit pikemat vaba teelõiku, et möödasõit oleks ohutu – juht jõuaks teisest sõidukist ohutult mööda sõita ja oma suunavööndisse naasta.
Kliimaministeerium nendib, et on oht, et sõiduautojuhid ei taju pikema autorongi tegelikku pikkust ja hindavad möödasõiduks vajalikku vahemaad valesti, alustades manöövrit olukorras, kus vaba teed ei ole piisavalt.
Riskide maandamiseks lubatakse pikemad autorongid vaid eelnevalt transpordiameti poolt kaardistatud ja kooskõlastatud marsruutidele. Peamiselt on tegemist Eesti suuremate põhimaanteedega nagu Tallinna-Pärnu-Ikla, Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tallinna-Narva maanteed, ühtlasi ka Tallinna ringtee.
Kliimaministeerium märgib, et nii Soome kui ka Rootsi kogemus kinnitab, et pikemad autorongid võivad ohutult liikluses osaleda.