Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz „jõudsid jagatud hinnanguni, et ettevõtted ei suuda kokkuleppele jõuda“, ütles üks Saksa ametnik AFP-le. „Nad tunnistasid seda reaalsust.“
Macron ja Saksamaa endine liidukantsler Angela Merkel algatasid Future Combat Air Systemi (tuleviku lahingu õhusüsteemi – FCAS) projekti 2017. aastal, et asendada umbes 2040. aastaks Prantsusmaa lennukid Rafale ning Saksamaa ja Hispaania kasutatavad Eurofighterid.
100 miljardi eurone projekt takerdus aga osalenud ettevõtete – Prantsusmaa Dassault Aviationi ning Saksamaa ja Hispaania huve esindanud Euroopa lennundusgrupi Airbus – erimeelsustesse arendusprogrammi juhtimise ja kontrolli üle.
Dassault nõudis teadete kohaselt juhtiva partneri rolli, et kaitsta oma intellektuaalset omandit, samas kui Airbus tahtis võrdsemat partnerlust koos oluliste tehnoloogiaülekannetega.
Pariis ja Berliin olid teadete kohaselt eri meelt ka lennuki tüübi kohta. Prantsusmaa tahtis ühtset Euroopa mudelit, aga Saksamaa ütles, et tema vajadused ei ole samad, sest Prantsusmaa lennukid peavad kandma ka tuumarelvi ja maanduma lennukikandjatel.
Merz on varem avalikult kahtluse alla seadnud, kas mehitatud kuuenda põlvkonna hävituslennukil on üldse enam mõtet, ning on öelnud, et Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole kõigil samu sõjatehnika nõudmisi.
FCAS-ist loobumine on ränk löök Euroopa riikide jõupingutustele teha kaitsevaldkonnas tihedamat koostööd pärast aastakümneid alainvesteerimist ning olles vastamisi vaenuliku Venemaa ja üha ebausaldusväärsema USA-ga.
Programm hõlmas lisaks hävituslennukile ka droone ja üliturvatud lahinguandmete pilve. Euroopa allikad ütlesid Reutersile, et on võimalik, et kahe viimase elemendi arendamine jätkub.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)