Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli rääkis saates “Ökoskoop”, et üleujutusterisk on Eestis muutuvate ilmastikuolude tõttu tõusnud. “Merevee üleujutused tekivad meil siis, kui teatud ilmastikuolud kokku langevad, näiteks varasema tormi põhjustatud kõrgem veetase ja uue tormi õige tuule suund. Kuna kliimamuutused prognoosivad meile rohkem torme, suureneb ka tõenäosus, et sellised asjaolud kokku langevad,” ütles ta.
Aruväli nentis, et kliimamuutuse mõjul kasvab Eestis ka sademete hulk. Seega pole pääsu ka sademevee ja ja siseveekogude üleujutustest. “Ka nendega tuleb arvestada, aga kahjuks kliimamuutuste puhul see ebamäärasus on endiselt piisavalt suur, et me ei saa öelda täpselt kui tihedalt need esinevad, aga tõenäosus on,” lisas ta.
“Märgilise näitena lähiminevikust tõi nõunik 2005. aastal Pärnus toimunud üleujutuse. “See oli väga tõsine, sest tegelikult oli ju üleujutuse mõju all terve Lääne-Eesti rannik, Läti piirist kuni Noarootsini välja ja saared kaasa arvatud. Kui korraga satub kriisi suurem hulk elanikke ja alasid, siis see on väga suur väljakutse nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile,” leidis Aruväli.
Üleujutus Pärnumaal. Autor/allikas: Verner Vilgas/ERR
Nõunik lisas, et saadud kogemusest õpiti taoliste kriisidega paremini toime tulema ja arvestama, et üleujutused korduvad. “Kui mõelda nüüd Pärnu rannajoone ehitiste esimese korruse kõrguse peale, siis on väga hästi näha, millised majad on ehitatud pärast varasemate üleujutuste esinemist ja millised rajati 1990ndate ja 2000ndate aastate alguses. Me saame üleujutustega hakkama siis, kui me arvestame sellega, et nad esinevad ja me teeme selleks kõik, et need mõjud oleksid meile väikesed,” tõi ta näite.
Üleujutuste riskipiirkonnad on Eestis kaardistatud, peamiselt on fookuses suuremad linnad, sh Tallinn, Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Seal, kus on kõige enam elanikke ja ettevõtteid, on üleujutuste mõjud kõige suuremad. “Mida rohkem on meil neid abivajajaid ja kahjusid, seda suurem on ka üleujutuse mõju ja seda suurem on see oht, et me ei saa sellega n-ö tavapärases situatsioonis hakkama. Siis on vaja rohkem ka riiklikul tasandil sellesse sekkuda,” selgitas Aruväli.
Eelhoiatussüsteemid
Riigitasandil tegeletakse riskipiirkondade kaartide ajakohastamisega, et olla kriisideks paremini valmis. “Täna meil on need kaardid avalikul väljapanekul, nad näitavad kuhumaani üleujutused võivad ulatuda, mis nendele aladele jäävad. Nii on meil väga keeruline ära unustada seda, et esimese korruse kõrgus Pärnu linna rannarajoonis tuleb ikka kõrgemal hoida,” rääkis Agne Aruväli.
Samas ootab riik tähelepanekuid ka selles osas, kas kaartidele lisatud objektid on õiged ja kas kõik vajalik on sinna kantud. Kaardid on üleval maa- ja ruumiameti geoportaalis ja keskkonnaagentuuri keskkonnaportaalis.
Üleujutusriske on võimalik mitmesugustel viisidel maandada, kuid see eeldab kohalike omavalitsuste panust. “Me saame teha näiteks erinevaid kaitserajatisi. Kohalik omavalitsus peab ala terviklikult hindama, kas meil on võimalik seal üleujutusriske mingisuguste tehniliste lahenduste, näiteks kaitsetammidega, leevendada,” ütles Aruväli.
Olulisel kohal on ka hoiatussüsteemid ja inimeste valmisolek eri ohutasemetele sobivalt reageerida. “Elanikkonna tasandil tähendab see kindlasti ka seda, et kui te saate hoiatuse ja teate, et see vesi võib teie koduni ulatuda, on esimene asi on läbi mõelda, kuhu te saaksite minna, kus teil ohutum on. Järgmise sammuna, kas teil on maapinna lähedal selliseid asju, mis võiks kõrgemale tõsta, et see vesi neid ei ohustaks. Kui see vesi juba teie maani välja jõuab, siis on kindlasti mõistlik mõelda ka sellele, kas elekter on vaja välja lülitada,” selgitas ta.
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk kinnitas samuti kaartide ajakohastamise vajadust. Esiteks muutub nii loodus- kui ka inimtekkeline keskkond. “Aga ka kliima muutub ja seal kliimamuutuste sees muutub ilm. Ükski aasta ei ole teisega täpselt ühesugune. Viimased paar aastat on pakkunud üllatusi selles mõttes, et on olnud üleujutusi seal, kus me pole harjunud nendega arvestama,” rääkis ta.
Üleujutus Riia maanteel Tartus. 6. august 2024. Autor/allikas: Airika Harrik/ERR
Keskkonnaagentuuris on juba teist aastat töös projekt, mille eesmärk on parandada toimetulekut üleujutustest tingitud võimalike kahjulike tagajärgedega. “See on suur projekt nii rahalises, ajalises kui ka tähtsuse mõttes. Meie soov on eelkõige vähemalt sama raha eest ära hoida üleujutuste kahjusid tulevikus, päästa inimelusid ja hoida varalisi kahjusid kokku,” selgitas Põldnurk projekti tagamaid.
Muu hulgas on käimas hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendused. Projekti raames lisandub Eestisse kaks uut ilmaradarit, mis on kavas paigutada kohtadesse, mis praegu on radariandmetega katmata. “See tähendab seda, et Kagu- ja Ida-Eestis ei ole meil praegu häid radariandmeid hoiatamaks äkksadude eest ja äkksajud on need, mis eelkõige suvisel hooajal meile selliseid ootamatuid üleujutusi tekitavad, kõige enam siis sellistes kohtades, kus on palju asfalti maha pandud,” rääkis ta.
Lisaks on plaanis panna riskipiirkondades jõgedele veetasemeradarid, samuti mereäärsetesse kohtadesse. “Selles mõttes läheneme uut tüüpi seadmetega, mis olemuselt peaksid olema odavamad, töökindlamad, lihtsamad paigaldada ja me saame kiiremini andmed kätte, ehk siis selline sujuvam tehniline lahendus,” ütles Põldnurk.
Kriisijuhtimisega seotud asutused nagu kohalik omavalitsus ja päästeamet peavad olema võimalikust üleujutusohust teadlikud juba enne riski realiseerumist. Valmisoleku parandamiseks luuakse eelhoiatussüsteemid, mis annavad osalistele märku kõrgemast riskitasemest. “See tagab, et asutused saavad juhtida oma sisemist valmisoleku ressurssi, et kus neil parasjagu masinad on, kus inimesed on, jne,” lisas ta.
Põldnurga hinnangul ei ole meil praegu linnades äkksadudest põhjustatud üleujutusteks valmisolek piisavalt hea. “Me oleme võib-olla liiga vähe kasutanud neid n-ö targa linna süsteeme, kus automaatselt liiklus korraldatakse ümber. Hea näide on Järvevana tee tunnel, kus tõepoolest on valgusfoor olemas. Valgusfoor on aga sellises kohas, kus sul enam tagasiteed tegelikult ei ole, isegi kui sa sinna tunnelisse sisse sõita ei saa. See ei näita piisavat valmisolekut,” ütles ta.
Viimaks arendatakse üleujutuste projekti raames arendatakse teenust, mis aitaks suuremates linnades äkksadude korral tekkinud üleujutuskohtadest teavitada. “Meil on juba olemas analüüs selle kohta, kuidas see teenus võiks toimida ja informatsioon liikuda,” kinnitas Põldnurk. Ehkki inimesi millekski kohustada ei saa, näiteks soovitada neil vältida Tartus Riia maanteed, siis näiteks operatiivsõidukeid saab selle info põhjal juba ümber suunata.
Esimesed tibud
Euroopa Liidu programmi LIFE LATEST-Adapti projekt ühendab kaheksat omavalitsust Eestist ja Lätist, uurimisasutusi ja ettevõtteid. Projekti eesmärk on aidata omavalitsustel leevendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme, nagu üleujutused või kuumasaared.
“Ega päris identset olukorda ei ole üheski omavalitsuses, aga üsna palju on ühiseid muresid, näiteks seesama üleujutuste probleem, mis tuleneb hoovihmadest, aga ka puhastamata sademevee merre jõudmine,” selgitas selle projektijuht Tanel Mätlik ettevõtmis tagamaid.
Ta tõi näiteid erinevatest piirkondadest, kus on juba loodud erinevate probleemidega toimetulekuks uusi lahendusi. Näiteks on Viimsisse rajatud sademeveemahuti, mille mõte on lisaks sademevee kogumisele võimaldada seda kasutada linnahaljastuse kastmisel või tänavate puhastamisel.
Praegu käivad ka tööd aktiivselt Haapsalus. “Tagalahe piirkond on suhteliselt kinni kasvanud ja seal esineb kaht kahte sorti üleujutusi, ühelt poolt tormidega tõusva merevee ja teiselt poolt siis ka sademevee tõttu. Paduvihma puhul see vesi jookseb tegelikult täpselt samasse kohta kokku ja kinnistutel on pidev peavalu üleujutustega,” kirjeldas Mätlik.
Projekti mõte on tekitada selle vältimiseks tiigid, kus võiksid settida ka sadevees sisalduvad ained, mis ei peaks merre sattuma. Ühtlasi tõestatakse tiikidest välja kaevatud pinnasega kaldavall, kuhu rajatakse kergliiklustee.
Kolmas näide probleemi lahendustest pärineb ka Narva lähedalt, kus toimus hiljuti üleujutus aiamaade piirkonnas Kudrukülas, kus asub umbes 4800 kinnistut. “Seal praegu ei ole tegelikult korralikku sadevee lahendust. Üleujutuste leevendamiseks rajatakse ka sinna üks tiik,” sõnas Mätlik
Lisaks settetiigi funktsiooni täitmisele tekib võimalus rajada sinna samasse eraldi mahuti, mille kaudu saaksid tiigivett kasutada ka tuletõrjujad. Praegu ühtegi tuletõrjetiiki ümbruskonnas pole.
Mätlik rääkis, et ta tajub, et mõtteviis kliimamuutustega kohanemise küsimuses on muutumas. “Küsimus ongi selles, kas sa jääd oma tavapäraste lahenduste juurde, mis võib-olla ei toimi nii hästi või sa tegelikult mõtled natukene teistmoodi ja vaatad seda vett natuke teistmoodi, et vesi ei ole mitte sinu vaenlane, vaid sa üritad panna teda ka enda kasuks tööle mingil hoopis teisel viisil,” ütles ta.
Life CleanEst projekti logo
Artikkel valmis LIFE IP CleanEst projekti raames Euroopa Liidu LIFE programmi toel. LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Loe lisainfot projekti kodulehelt.