Eksperdid näevad nende tegevuses Kremli koordineeritud operatsiooni tunnuseid.
LRT ajakirjandusliku uurimuse käigus selgus, et Rosļikovs ja Kandrotas hakkasid ühendust pidama COVID-19 pandeemia alguses. Nad üritasid koos liitlastega Eestist õõnestada usaldust oma riikide valitsuste vastu, kutsusid eirama karantiinimeetmeid ja levitasid valeinformatsiooni vaktsiinide kohta.
Selle aasta alguses sõitsid Rosļikovs ja Kandrotas Valgevenesse, kus osalevad aktiivselt propagandakanalite saadetes ja diskrediteerivad Balti riike, korrates Kremli režiimi propagandaklišeesid.
Lätis süüdistatakse Rosļikovsi rahvusliku ja etnilise vaenu õhutamises. Kandrotas on Leedus süüdi mõistetud maksukuritegudes, mis on seotud kütuse ebaseadusliku müügiga, ning samuti vaenu õhutamises ja teistes kuritegudes.
Kandrotase tegevuses Valgevenes osaleb ka Edikas Jagelavičius, kes oli varem Leedus Venemaa kasuks spioneerimise eest süüdi mõistetud Leedu Sotsialistliku Rahvarinde juhi Algirdas Paleckise võitluskaaslane.
Intervjuus Valgevene riigimeediale esines Kandrotas „järjekordse poliitpõgenikuna Balti riikidest“. Ta mõistis hukka lääne sanktsioonid Valgevene vastu ja kuulutas, et Leedul oleks vaja sellist juhti nagu Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka. Lisaks sellele kinnitas Kandrotas, et Leedus kiusatakse inimesi poliitiliste vaadete pärast taga ja et Leedu ise on vaene riik.
Samasuguseid intervjuusid on Valgevene riigimeediale andnud ka Rosļikovs.
Ühes värskemas postituses sotsiaalmeedias väitis Rosļikovs, et Balti riike, mis tema sõnul on kõige natsionalistlikumad Euroopas, ei juhi praegu lätlased, eestlased ega leedulased, vaid „importinimesed“, kes on üles kasvanud USA-s või Suurbritannias. Rosļikovsi sõnul on need inimesed ette valmistatud ja välja õpetatud ning täidavad nüüd täpselt käske Venemaa ja Valgevene provotseerimiseks, „konflikti esile kutsumiseks ja regiooni jaoks maksimaalselt halva tulemuse saavutamiseks“. Nii Kandrotas kui ka Rosļikovs püüavad tekitada lõhet riigivõimu ja ühiskonna vahel, märgib LRT.
Rosļikovs esitas oma videotes ka küsimuse, kas on võimalik Balti riikide naasmine Venemaa ja Valgevenega ühisesse energiasüsteemi BRELL, millest lahkuti 2025. aastal. Olles saanud Valgevene energeetikaekspertidelt ühemõttelise vastuse, et BRELL-i naasmine oleks väga lihtne, väljendasid Rosļikovs ja Kandrotas rahulolu võimaluse üle saada taas kunagi kasutada Valgevene odavat elektrit.
Rosļikovs on teinud ka selliseid avaldusi nagu „Balti riigid on praegu valitud uueks platsdarmiks provokatsioonide kavandamisele“ ja „Euroopa provotseerib Venemaad uut rinnet avama ja sõda ei ole alanud ainult tänu meie naabrite tervele mõistusele“.
LRT osutab sellele, et Kandrotase ja Rosļikovsi avaldused langevad sageli sõna-sõnalt kokku Vene režiimi ametlike propagandakanalite või Kremli enda hiljuti levitatuga.
Leedu riikliku julgeoleku amet (VSD) ei andnud otsest vastust, kas Kandrotase ja Rosļikovsi tegevus Valgevenes on koordineeritud.
LRT varem kogutud andmed annavad tunnistust sellest, et Kandrotase ja Rosļikovsi teed ristusid pandeemia ajal ja nende koostöö aktiviseerus pärast Kandrotase mullu vanglast vabanemist.
LRT andmetel käis Rosļikovs Leedus 2021. aasta 10. augustil toimunud meeleavalduse ajal. See kasvas üle massirahutusteks ja Kandrotas oli nende üks õhutajaid, mille eest ta mõisteti neljaks aastaks vangi. Pärast seda osales Rosļikovs Riias samasugusel meeleavaldusel, mis aga ei muutunud vägivaldseks.
Hiljem alustasid nad tihedamat koostööd. Kandrotas käis korduvalt Lätis ja osales ka üritustel Eestis.
Ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris olid Kandrotase ja Rosļikovsi käitumine ja avaldused sarnased: nad kritiseerisid Ukrainat toetavaid organisatsioone, rõhutasid Ukraina puudusi ja nõudsid, et ühiskondlikele hoonetele ei heisataks Ukraina lippe.
Mullu oktoobris korraldas Eesti poliitik Olga Ivanova konverentsi venekeelsete inimeste õiguste kaitsest Balti riikides. Eesti võimud teatasid, et nii Rosļikovsil kui ka Kandrotasel keelati riiki siseneda.
Analoogse ürituse venekeelsete inimeste õiguste kaitse teemal korraldas mullu detsembris Rosļikovs ka Lätis ning kutsus sinna Kandrotase ja Ivanova. Kõik lõppes aga Leedu piiril. Rosļikovsi sotsiaalmeedias avaldatud videos embab ta Läti-Leedu piiril Kandrotast ja teatab, et Ivanovat ei lastud Lätti.
Ei Ivanova ega Rosļikovs LRT küsimustele ei vastanud.
Kandrotas väitis, et ei kooskõlasta oma avaldusi Läti kolleegiga ega tea tema plaane, kuigi teab, et Rosļikovs külastab Valgevene ettevõtteid. Kandrotase sõnul loodab ta, et Rosļikovs jagab kontakte ja siis saab Kandrotas samu tehaseid külastada.
Rosļikovs on nimetanud talle Lätis esitatud süüdistust rahvusliku ja etnilise vaenu õhutamises poliitiliseks tellimuseks. Lätis on ta kuulutatud tagaotsitavaks.
Rosļikovs on tunnistanud, et viibib Valgevenes, ja on väitnud, et ei ole ilmunud kohtusse ega Lätti naasnud, sest kardab oma elu pärast. Rosļikovsi sõnul on ta saanud telefoni teel ähvardusi, et tal võetakse pea maha.
Mai lõpus tühistas Riia linnaduuma Rosļikovsi mandaadi, sest ta ei ilmunud kolme kuu jooksul enam kui pooltele instungitele.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)