Sel nädalal avaldas “Pealtnägija” dokumentaalist “Mati Alaver – valgusest varju” isutekitajana väikese lõigu, mis algab 2018 Lõuna-Korea olümpialt, kui pettus oli juba täies hoos.
PyeongChangi olümpia
Kõigi jaoks on tippsündmus 2018 taliolümpia Lõuna-Koreas PyeongChangis. Schmidt disainib üksikasjaliku dopinguprogrammi, muuhulgas plaanitakse, kuidas abimees Dirk koos vajalike seadmetega teise ilma serva reisib. Tammjärv teeb olümpiahooaja dopinguteenuse kalkulatsioone nelja sportlase jaoks, kelleks – nagu kirjavahetusest selgub – on taas tema ise, Andreas Veerpalu, Algo Kärp ja Aleksei “Einstein” Poltoranin. Vahelejäämise vältimiseks otsustatakse transportida veri Lõuna-Koreasse enda kehas.
“Enne lendu kandsime eestlastele ja kasahhile verd ning lisaks manustasin ma Clexane 40 või 60 (sõltuvalt kehakaalust) tromboosi profülaktikaks. Lihtsalt selleks, et midagi ei juhtuks,” oli dopinguarsti Mark Schmidti kirjalikus tunnistuses.
“Veeta mitu tundi istudes niimoodi, et punaste vereliblede kontsentratsioon veres on kõrgem ja lisada siia juurde, et vastupidavusalaga tegeleva professionaalse sportlase pulsisagedus on teistsugune, on kahtlemata riskantne. Ja see üllatas meid uurijatena. Aga see aitas selgitada, kuidas jõudis veri teise maailma otsa, ilma et seda pidanuks transportima kohvris, mis olnuks palju silmatorkavam. Ja nad võtsid selle riski,” nentis Austria prokurör Dieter Albert.
“Dirk Quiatkowski saatsime juba kolm päeva varem kohale. Tal olid kaasas tühjad täisvere kotid, Clexane ja oletatavalt ka süstimisvahendid. Kohapeal polnud meil algul autot, peavarjuks oli üks puhkekorter. Dirk pidi alati minuga kontakteeruma, kui palju vaja sisse, kui palju välja lasta. Aga Alaver suhtles samuti minuga,” selgitas Schmidt ülekuulamisel.
“Pealtnägija” käsutuses on mitu dokumenti, milles ka Quiatkowski kirjeldab, kuidas kohtus olümpial korduvalt “Kindraliga” ja teenindas “Einsteini” ning eestlasi. Tema sõnul oli Andreas Veerpalu isa Andrus Veerpalu samas toas, kui ta Lõuna-Koreas pojale veredopingut tegi ning Schmidt olevat kinnitanud, et isa oli ise aktiivne osaline veredopingus.
Isa ja poeg
Paljusid šokeeribki tagantjärgi kõige rohkem, et olümpiavõitja, kes ise omal ajal kõiki kahtlusi pisarsilmi eitas ja kelle eest eesti teadlased spordiarbitraažis võitlesid, lubab nüüd treenerina pojal dopingut tarvitada.
“See on asi, millest mina lapsevanemana aru ei saa,” tunnistas suusaliidu endine tegevsekretär Ülle Viinapuu. “Ma ei tea, see tundub nagu mingi… see on tõeliselt halb unenägu.”
“Sa oled nõus sellega, et su poeg võtab dopingut ja rikub oma tervist sellega. See on asi, mis ei mahu üldse mingitesse raamidesse, minu arust,” tõdes ka endine spordiajakirjanik Peep Pahv. “See on kogu selle Eesti suusaspordi dopingusaaga kõige jäledam asi minu arust.”
“See ei ole ju lihtsalt nagu mingisugune ravimi andmine. See on ikkagi ju mingisugune eeskuju. See on ikkagi mingisugune eetika,” ütles ERR-i spordiajakirjanik Tarmo Tiisler.
“See näide ei ole tõestus, vaid märk sellest, et doping on profispordis laialt levinud ja surve dopingut tarvitada või isegi enda pojale dopingut anda on nii suur, et isegi keegi, kes ei taha petta, peab seda lõpuks tegema,” sõnas Saksa ringhäälingu uuriv ajakirjanik Sebastian Krause.
Hämmastaval kombel ei tee ükski Schmidti klient Lõuna-Koreas tugevat tulemust. Tammjärve parim on 22. koht 15 kilomeetris, Kärbi kõrgeim koht on 17. 50 kilomeetril ja Andreas Veerpalu on samal distantsil 38.
“Milleks seda üldse vaja oli? Kas sellepärast, et 60. kohalt tõusta 40. kohale?” imestas endine Eesti koondise liige ja treener Jaanus Teppan. “Mis oli üldse selle asja mõte? Ma ei saanud sellele üldse pihta. Tulemust ei olnudki!”
Kirjavahetusest on näha, kuidas asjaosalised on ise kerges šokis ja arutavad, miks isegi Poltoranini tulemused olümpial jäid teise kümnesse. 19. veebruaril, kui olümpia veel kestab, teeb Tammjärv rahade kokkuvõtte: “Kontrollin üle, kas mul on kõik numbrid õigesti. Talvehooaja paketi eest on 8000 kolme kuti jaoks, kokku 24 000. 20 000 on üle antud, 4000 on jäänud.”
6. märtsil kirjutab Tammjärv Schmidtile: “Einstein ja treener toovad Falunisse viimase sularaha: 4000. Kas sobib? Kas siis on kõik makstud?”
Valed, valed, valed
Hoolimata kesistest tulemustest ja Schmidti hindade tõusust jätkub järgmisel hooajal kõik sama mustriga, ainult et nüüd lülituvad suusatajate teenindamisse üha rohkem Schmidti uued abilised. Näiteks 2018 novembri lõpus Norras peetud MK-etapil toetavad meile juba tuttavaid sportlasi salaja meditsiiniõe taustaga Diana S. ja Mark Schmidti isa Ansgard, kes saavad detailsed juhised dopingutohtrilt.
“28. novembril sain pärimise peale nende andmed, kellele pidin protseduuri tegema. Need olid Peer, Moritz, PC ja Andrej. Novembri lõpus või detsembri algul 2018 lendasin Lillehammerisse,” tunnistas Schmidti abiline Diana S.
Karel Tammjärv edastab samal ajal treeneri ehk Alaveri instruktsioone, palju dopingut panna ning protseduuri kohana lepib kokku tema toa. “Homme hommikul peaks Diana olema treeneri toas 7.45. Ma tulen 7.50 ja Andrej kohe pärast mind 8.10. Minule kaks sisse, Andrejle üks sisse,” kirjutas Tammjärv.
“Mäletatavasti järgmisel päeval pärast saabumist sõidutas Ansgard mind oma valges Audis hotelli Peeri ja Moritzi juurde. /…/ Siis said mõlemad kaks kotti, kuid manustasid ise,” jätkus Diana S.-i tunnistus. “Ülejäänud kahega tegelesin seejärel Kindrali toas. Esimesel õhtul olid PC ja Andrej mõlemad toas. PC manustas ise, Kindral manustas Andrejle. Nemadki said kumbki kaks kotti.”
Tulemused on taas kahvatud. Kuid nüüd hakkab silmus petturite ümber koomale tõmbuma. Saksa uuriv ajakirjanik Hajo Seppelt, kes on paljastanud mitmeid suuri dopinguvõrgustikke, saab kontakti Austria murdmaasuusataja Johannes Dürriga, kes jäi 2014 Sotši olümpiamängude ajal dopinguga vahele ja väidab, et tahab karjääri puhtalt taasalustada, ning on valmis rääkima, kuidas pettuse teele sattus.
“Selle dokumentaali tegemise ja monteerimise käigus saime aru, et see [võrgustik] võib olla väga-väga suur!” meenutas Seppelt.
Tagantjärgi on teada, et – nagu dopingupatustega tihti – Dürr räägib ainult osa tõest. Samal ajal kui ta Seppelti tiimile 2018 sügisel südant puistab, kasutab ta ise veel dopingutohter Schmidti ja tema abiliste teeneid.
“Kas te kujutate ette – me teeme loo inimesest, sportlasest, kes räägib avalikult oma dopinguminevikust ja räägib, kuidas ta tunneb süsteemi, saab aru, kui suur on surve, kuidas sa dopinguteele satud aastate jooksul ning räägib, kuidas ta on puhas. Kuid kogu selle aja, kui me temaga intervjuusid tegime, ta jätkas dopingu tarvitamist,” imestas Seppelt.
Dokumentaal läheb Saksa kanalil ARD eetrisse 17. jaanuaril 2019, aga ei nimeta veel konkreetselt Schmidti nime.
Samal päeval kirjutab Tammjärv Schmidtile: “Sellest tuleb suur pasatorm ja palju küsimusi, kui see lugu päevavalgele tuleb”. Me ei tea, kas ta peab silmas Dürri pihtimust või Poltoraninil dopingukontrollis tekkinud probleeme, aga ometi seltskond jätkab. Vaid paar päeva hiljem on Schmidti abilised Eestis Otepää MK-etapil ja tangivad nii Tammjärve kui Hauket. Kusjuures, Hajo Seppelt on saatnud oma kaameramehe Eestisse, et küsida kommentaari ei kelleltki muult kui Dürri koondisekaaslaselt Max Haukelt.
“Ta teeskles, et ta pole seotud ja ta ei tea sellest midagi ja see pole hea – mida iganes ta ütles,” meenutas Seppelt. “Ja see näitas taas spordi võltsvagadust. Sul on inimesed kaamera ees, kes valetavad, valetavad ja valetavad.”
“Sel ajal oli minu jaoks dopingutarvitamine normaalne ja mõtlesin, et pean seda tegema. Ja siis pean seisma ajakirjaniku ees ütlema, et need on pahad tüübid. See oli lihtsalt osa sellest,” selgitas Hauke.
“Nad ei räägi kunagi dopingu kohta tõtt, sest see hävitab äri. See pole kunagi – ära tee dopingut. Spordis on alati – ära räägi dopingust!” sõnas Seppelt.
“Ma ei saa tõtt rääkida, sest kui räägin tõtt, on mul suured probleemid. Nii et tuleb lihtsalt püüda kaitsta,” selgitas Hauke enda toonast mõtteviisi.
Operatsioon “Aadrilaskmine”
Hooaja tähtsaim etteaste on talialade MM Austrias Seefeldis. Suurvõistluse avapäeval ja päev enne oma 65. sünnipäeva annab sündmust Eestist jälgiv Alaver raadiointervjuu.
“Mina olen küll väga õnnelik inimene, et on õnnestunud teha tööd selle nimel ja näha kõrvalt, kuidas aastatel 1999–2010 Eesti suusatajad Kristina, Andrus ja Jaak võitsid 17 medalit ja kuna see ettevalmistuskultuur, need oskused ja traditsioonid on Eestis olemas, siis ma olen täiesti kindel, et see on ainult aja küsimus, kui Eesti suusataja on taas tagasi tiitlivõistluste pjedestaalil,” rääkis Alaver “Vikerhommikus”.
Politsei on selleks hetkeks juba osa dopinguvõrgustiku liikmeid jälgimise alla võtnud. Muuhulgas fikseeritakse 22. veebruaril, kuidas Ansgard Schmidt läheb apartementhotelli Excelsior juurde ja helistab kella toale number 24, milles peatuvad Kasahstani tiimi hooldemehed. Uksele tuleb Andrus Veerpalu. Süüdistuse kohaselt annab eestlane vanahärrale toa võtme, mille abil Mark Schmidt järgmisel hommikul, 23. veebruaril sinna siseneb ja teeb Poltoraninile vereprotseduuri vahetult enne 30 kilomeetri distantsi. Sarnane sebimine jätkub veel mitu päeva, kuni 27. veebruari hommikul nabib Austria ja Saksa politsei ühisoperatsioon “Aadrilaskmine” kõik kinni. Max Hauke tabatakse otse kanüül veenis.
“Kui mind Seefeldis kinni võeti, kui istusin seal diivanil, siis tundsin samas, kuidas suur kivi langes südamelt. Et mul pole enam seda pinget,” rääkis Hauke. “Varem polnud ma tundnud, et see kivi seal oli.”
Austrias vahistatakse Tammjärv, Veerpalu, Poltoranin ja üks Schmidti abiline. Andrus Veerpalu hotellitoast leitakse metallkast meditsiinitarvikute ja keelatud ainetega. Teisel pool piiri, Münchenis võetakse vahi alla Schmidt ja temaga seotud aadresside läbiotsimisel tuleb ilmsiks hulk dopingukraami. Näiteks laost Erfurdis leitakse 45 külmutatud verega kotti, mis suudetakse hiljem seostada kümne sportlasega.
“Selle ulatus oli üllatav, eriti kui arsti ülekuulamisel Saksamaal paljastati üha rohkem sportlasi,” ütles Albert.
“See oli tohutu-tohutu võrgustik. Tohutu võrgustik üle Euroopa, mis paljastati 2019,” sõnas ka Seppelt.
Pärast arestimajast pääsemist annab Karel Tammjärv Eesti koondise pealiku Anti Saarepuuga pisarakalkvel pressikonverentsi.
Eestis on see uudispomm seda enam, et noorte suusatajate kõrval on skandaali segatud endised ebajumalad Alaver ja Veerpalu.
“Need, kes veel peale seda eelmist skandaali uskusid, et Alaver, Veerpalu, kogu see punt on õiged mehed, siis tegelikult nende jaoks jõudis see tõehetk ikkagi kätte,” tõdes Pahv.
“Mis mul kohe välgatas, on see, et see haigus lõi ikkagi valusalt välja. Seda kõike oleks saanud varasemalt kinni pidada. Me lasime ise kogu sellel asjal hapuks minna. Ja see kahju on palju suurem nüüd,” nentis antidopingu ekspert Kristjan Port.
Tammjärv küll kahetseb, aga tagantjärgi on teada, et jätab väga palju rääkimata. Sama taktikat püüab kasutada Mati Alaver, kui Eesti Televisioon ta kodulinnas Tartus kätte saab.
“Ma täna tunnistan, et aastal 2016 olin mina see, kes andis Karelile Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid. Ma täna tunnistan, et see on mu elu kõige suurem viga, mida ma siiralt kahetsen,” ütles Alavr intervjuus Anu Sääritsale.
Kümmekond päeva pärast skandaali puhkemist, 11. märtsil peetakse Alaver kinni ja tema kodu otsitakse läbi. Suusaprofessori legendaarne süsteemsus ja põhjalikkus saavad talle saatuslikuks, sest uurijate kätte langevad – otsapidi juba prügikastist ja kaminast – kirjad, sõnumid ja muud materjalid aga – mis kõige tähtsam – Alaveri päevik. See purustab viimasegi illusiooni. “Sõida minema”, “algab uus elu!!!”, “suuremad valed üle vaadata!!!”, “teavad, kes on Kindral” – on vaid mõned fraasid, mida Alaver pärast skandaali puhkemist päevikusse kritseldas.
“Teha päevikusse märkmeid selle kohta, milliseid sõnumeid tuleks avalikkusele öelda, kuidas tuleks käituda, panna endale üles märkmeid selle kohta, kes on mida täpselt rääkinud, kuidas need ütlused võiksid mõjuda talle – see on ju süsteemne ja väga metoodiline,” arutles riigiprokurör Taavi Pern. “Need viited märkmikus, mida ta oli teinud peale Seefeldi dopinguskandaali lahvatamist, näitasid ju tegelikult väga hästi ja väga ilmekalt ära selle, kui tihedalt ta selle skandaaliga seotud on ja kui palju ta selle skandaali pärast muretseb.”
“Ma arvan, et enamik inimesi mäletab, mis olukorras nad vaatasid meie kuldmedalite võitu. Ja et see kõik on osutunud niisuguseks, et seda ei ole olnud. Või et see on olnud vastupidi. Et tegelikult on see olnud mingi, midagi muud, mida me oleme uskunud. See teeb haiget kõige rohkem,” tunnistas Tiisler.
* * *
“Pealtnägija” dokumentaal “Mati Alaver – valgusest varju” esilinastub ETV-s 22. ja 29. oktoobril kell 20.05.