«Eesti sportlased on veemoto maailmas hästi tuntud ja saavutanud kõrge taseme. See ei tule kergelt – sportlaste õiguste ja turvalisuse eest tuleb vahel võidelda üsna «veriselt». Olen olnud UIMis paljuski selle «südametunnistus»,» lisas Joala.

«Samal ajal peame spordiala edasi arendama ja leidma uusi vorme, mis kõnetaksid noori ja tooksid juurde uusi huvilisi. Shanghais arutasime ka uute võistlusformaatide ja võrdse kohtlemise teemadel – need on väärtused, mida UIM peab kõrgelt.»

UIMi rohepartner ALENS jälgis ürituse korraldust keskkonnahoiu vaatepunktist ning kinnitas, et 98. UIMi üldassamblee oli süsinikuneutraalne – mis peegeldab organisatsiooni pühendumust jätkusuutlikule arengule ja vastutustundlikule spordile.

«Vaja oleks siiski uut ja uljast põlvkonda, kes jätkaks meie edukat traditsiooni. Tegemist jätkub,» rõhutas Joala lõpetuseks.

Mis on veemoto?

Veemootorisport ehk veemoto on mootorveesõidukite kiirus- ja osavusala, kus üks eripära on see, et mehed ja naised võistlevad sageli koos. Ala ajalugu ulatub üle saja aasta tagasi ning isegi 1908. aasta Londoni olümpiamängudel peeti veemoto võistlus.

UIM koondab veemoto viide põhisuunda: ringrajapaadid, offshore-kaatrid, aquabike/jetid, lõbusõidupaadid ja raadiopuldiga juhitavad paadid.

Eestis on veemoto üks edukamaid mootorispordialasid – ringrajapaadisõidus on võidetud sadu maailma- ja Euroopa meistritiitleid, jetispordis on Eesti sportlased (eesotsas Jasmiin Üprause ja noorte talentidega) tõusnud maailma tippu.

Tippklassis F1H2O on Eesti saanud oma esindaja Stefan Arandi näol, kes 2024. aastal liitus maailma prestiižseima sarjaga ja tänavu võitis esimese eestlasena kvalifikatsiooni.

Ala tegevust ja arengut koordineerib Eesti Veemoto Liit, mis korraldab nii koduseid meistrivõistlusi kui ka esindab Eestit UIMi tasandil.