Ehituskaupade müüja K-rauta plaanib ulatuslikult laieneda ja otsib selle jaoks uusi krunte, kuid konkurents on Eestis selles sektoris juba praegu nii tihe, et ühe poeketi hinnangul ei jagu uutele tulijatele ruutsentimeetritki vaba ruumi. Klientidele pakuvad huvi ennekõike soodushinnaga tooted.
Ehitus-, remondi-, kodu- ja tehnikakaupu müüva K-rauta omanikfirma Kesko Senukai teatas sel nädalal, et alustab nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ulatuslikku laienemist ja otsib parajasti jaemüügiks sobilikke ehituskrunte ja ruume. Kaalumisel on eri suurusega objektid: väiksemates linnades alates 5000 ruutmetrist, suuremates aga kuni 25 000 ruutmeetrini.
Kesko Senukai Estonia tegevdirektor Viktorija Voicenko ütles ERR-ile, et vaatamata väljakutsetele näitab ehitussektor mõõnast taastumise märke.
“Rahvusvaheliste projektide ja ekspordipotentsiaali taastumine lubab meil oodata lähitulevikus aktiivsemat tegutsemisaega ja uusi võimalusi,” lausus Voicenko.
Decora, millel on poode seitse ning lisaks ka e-pood, täheldas eelmisel aastal inimeste ostujõu üleüldist langust, mistõttu vähenes nende käive ligi kaks protsenti 76,37 miljoni euroni ning kasumit teeniti 336 000 eurot.
Decora tegevdirektor Eike Tubli-Müür ütles, et tema hinnangul pole Eesti turul ehituspoodide tarbeks enam ühtki ruutsentimeetrit vaba ruumi.
“Ei oska öelda, millest see optimism,” kommenteeris ta konkurendi laienemisplaani ja oletas, et võibolla tahab K-rauta näiteks kodumasinate näol tootevalikut suurendada.
Tubli-Müür tõdes, et nii nagu toidukaupade puhul, ostavad ka ehituspoodide kliendid esmajoones allahinnatud ja kampaaniatooteid. Ta lisas, et seni ei ole märgata, et ostjate võimalused hakkaksid taastuma ning optimismiks pole veel põhjust.
Kesko Senukai Estonia käive oli eelmisel aastal ligi 115,3 miljonit eurot, mida oli ligi viis protsenti vähem kui 2023. aastal. Kasumisse jäi ettevõte mullu 891 000 euroga.
Viktoria Voicenco märkis, et K-rautal on turul tugev juhtpositsioon ning tänu Kesko Senukai grupi toele on neil võimalik seda veelgi tugevdada. Seetõttu tehaksegi investeeringuid laienemisse.
K-rauta laienemise avalöögiks on Tartus avatav uus pood, mida praegu juba ehitatakse. Seni oli K-rautal Eestis kaheksa poodi ning mitu e-poodi.
Bauhof peab ehitussektorit praegu stabiilseks
Leedu omanikule kuuluval Bauhof Grupil, kellel on Eestis 13 kauplust ja e-pood, kahanes käive möödunud aastal võrreldes üle-eelmise aastaga kolme protsendi võrra ja oli 113,3 miljonit eurot. Konkurentsi ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaemüügisektoris peab ka Bauhof tihedaks.
Bauhof Groupi turundusjuht Kristina Käit-Kattel ütles, et konkurentide tegevusi nad kommenteerida ei saa, kuid ehitussektor on hetkel stabiilne.
“Kuigi suurt kasvu võrreldes eelmise aastaga ei ole, näeme jätkuvat huvi kodu parendamise ja väiksemate renoveerimistööde vastu,” lisas Kattel. Tema sõnul tegeleb Bauhof pidevalt tootevalikuga ja püüab klientide ootustele vastata ning tänu sellele on nad suutnud ka oma turuosa kasvatada.
Nii mulluse kui ülemöödunud majandusaasta lõpetas Bauhof siiski kahjumiga. Eelmisel aastal oli see 1,34 miljonit eurot, 2023. aastal aga 724 000 eurot.
Kaht ehituspoodi omava ja e-poodi pidava Bauhaus Eesti UÜ käive langes mullu samuti, olles 32,8 miljonit eurot, samas kui 2023. aastal oli see 36,4 miljonit eurot. Ka kukkus ettevõtte kasum, mis veel 2023. aastal oli 1,1 miljonit eurot, mullu üle 450 000 euro suurusesse kahjumisse.
“Eesti majandus on olnud languses. Intresside ning hindade tõus on vähendanud tarbimist, mistõttu ka müügitulu on vähenenud,” tõdes poekett suvel avaldatud eelmise aasta aruandes.
Bauhaus pidas väljavaadet 2025. aastale siiski mõõdukalt positiivseks ja tõdes, et Eestis tegutsemiseks on neil olemas pikaajaline kava.
Konkurentidest erinevalt on Depo pood aasta-aastalt järjest käivet kasvatanud. Mullu oli see 56,7 miljonit eurot, 2023. aastal 52,5 miljonit ja 2022. aastal 47,2 miljonit eurot.
Kasumit teenis Depo 2022. aastal 415 000 eurot, 2023. aastal 1,58 miljonit eurot ning mullu 1,56 miljonit eurot.
Läti Depo keti seni ainus kauplus Eestis asub Tallinnas.